Hea teada

TALUNIK Õhtulehes:: elektriliinide pärast on mul kolm hektarit metsa ja maad kasutud

facebook
22.veebruar 2017
"Kui õiglast talumistasu ei saa, siis ostku riik liinidealune maa õiglase tasu eest ära," on Valgamaal elav talunik pahane. Viis aastat tagasi tunnistas riigikohus tehnovõrkude talumistasude regulatsiooni kehtetuks. Riigikogu pole aga uue seadusega hakkama saanud.

Valgamaa Hummuli valla Puide küla elanik Ants Kirsipuu on tegus talunik, kes võtaks kasutusele ka need rohkem kui kolm hektarit metsa ja maad, millel praegu kulgevad kõrgepingeliinid. Selle asemel tuleb tal leppida, et tema metsast läheb läbi viiekümne meetri laiune kõrgepingeliini kaitsevöönd, kust ta endale isegi võsa lõigata ei saa.

Kirsipuu poleks habemega teemat üles võtnud, kui ta üksi oleks hädas. Kuid Eestis on tuhandeid ja tuhandeid maaomanikke täpselt samasuguses seisus ning võimud pole siiani jutust kaugemale jõudnud.

"Meile lubati uut seadust, aga kus see on? Aeg venib ja meil kõigil jääb kompensatsioon sisuliselt saamata. Kogu selle aja oleme kahju saanud. Talumistasu on nii väike – palju on neid, kes saavad sõna otseses mõttes sente. Aga ma ei tohi endale liini alt isegi võsa lõigata. Kunagi pakkusin, et võtan ise liini alt võsa maha, et kas või hakkepuitu teha, aga mulle pakuti elektrifirmast selle töö eest 500 krooni hektari pealt. No selle raha eest küll keegi seda tegema ei hakka. Kes suurte masinatega põldu teevad, need kurdavad jälle, et ümber postide sõitmine kulutab kütust rohkem, kui kompensatsiooni saab," nendib ta. 

Aeg venib ja raha jääb saamata 

Jaanuari lõpul saatis talumiskohustusega omanike liidu juht Eivor Maiväli justiitsminister Urmas Reinsalule päringu, kui kaugele on jõutud tehnovõrkude talumistasu seaduse eelnõuga. Päringus viitab ta ka sellele, et aprillis möödub viis aastat riigikohtu otsusest, millega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks talumistasude regulatsioon.

Maiväli oma päringule veel eilseks vastust saanud ei olnud, kuid minister kinnitas Õhtulehele, et omanike huvide kaitse on oluline ja eelnõu ettevalmistamisega tegeletakse. 

Talumistasu võrdugu vähemalt maamaksuga 

"Vabariigi valitsuse tegevusprogrammi kohaselt on tehnovõrkude talumistasu eelnõu ettevalmistamine endiselt prioriteet. Lähiajal on plaanis eelnõu valitsuse istungile saata, riigikokku jõuab see eeldatavasti lähikuudel," kinnitab ta. Juba aasta tagasi rääkis peaaegu sama majandusminister Michal.

Ka Maiväli sõnul läheb eelnõu koostamine väga aeglaselt, kuid samas on üht-teist ka ära tehtud. Nimelt kompenseerib osa energiafirmasid juba praegu vähemalt maamaksu liinide alla jääva pinna eest. Nende seas ka Elektrilevi. Elektrilevi pressiesindaja Maret Reinumägi tõdeb, et tehnovõrgu talumistasude arvutamise alused määrab riik.

"Kuivõrd praegu endiselt riiklik regulatsioon puudub ja oleme uue metoodika ootel, siis kasutame talumistasu arvutamisel metoodikat, mille puhul hüvitise suurus sõltub liinialuse maa kaitsevööndi pindalast ja maa maksustamise hinnast. Rakendame Eesti keskmise maamaksumäära ja maa sihtotstarbe koefitsienti. Kuna kasutame tasude arvutamisel Eesti keskmisest kõrgemat maksustamishinda, siis üldjoontes katab praegune talumistasu maatulundusmaa puhul ka maamaksu suuruse," selgitab ta.

Samas lisab ta, et teiste sihtotstarvetega maade, nagu elamu-, äri-, tootmis- ja transpordimaa osas ei pea me mõistlikuks elektri jaotusvõrgu puhul maamaksu täielikku kompenseerimist, sest kesk- ja madalpinge liinide puhul ei ole kitsenduse sisuline ulatus enamasti täielik. See tähendab, et maa kasutamine ei ole oluliselt takistatud.

Maiväli arvab, et talumistasu puhul tuleks arvestada ka sellega, kas tegu on põllumaa või arenduskrundiga Tallinnas. Ka peaks jääma erandite ja protsessimiste võimalus, ütleb ta lisades, et elektriliine kasutavad ettevõtted teenivad tulu ja seda ei tohiks teha maaomanike arvelt.

"Estlinki kaabli paigaldamisel said Soome kinnistuomanikud päris kopsakaid summasid ja ütlesid, et üle meie maade võiks veel mõne trassi tõmmata. Meil ei makstud maaomanikele sisuliselt midagi. Kui üritatakse mingit kokkulepet maaomanikuga saada, siis lisatakse sageli klausel, et tasu määratakse lähtuvalt seadusest. Kuna seadus praegu midagi ei ütle, siis pole ka õiglast kompensatsiooni oodata," nendib ta.

Elektrilevi võrk läbib ligikaudu 350 000 maaüksust. Elektrivõrgu talumise eest võib taotleda tasu, mille suurus aga paljusid maaomanikke ei rahulda.

Artikli autor: Arvo Uustalu

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki