Hea teada

Indrek Teder EPL-s: aktsioon sundüürnike kaitseks on nagu isahane munetud munad

facebook
09.märts 2017
Sundüürnikele lauskompensatsiooni maksmine tähendaks Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse lammutamist.    
Tänapäeval kohtame nii mõnigi kord osavat müügi- või poliitkampaaniat, kus meile määritakse pähe midagi, mida võib käsitleda isahane munetud munadena. Muneva isahane kujund pärineb Mark Twaini jutustusest „Kuidas ma põllumajanduslikku ajalehte toimetasin”. Selles räägib ta segadusest, mis tekkis, kui ta täiesti asjatundmatuna põllumajanduslehte tegi.    

Illusioone elik isahane munetud mune on ajaloos müüdud korduvalt. Ehk oleme ka meie mõnigi kord ostnud isahane munetud mune, uskudes nende müüjate ilusat juttu? Kas üldse on mõistlik osta midagi, mida pole?

Isahane munade müümise kampaania ei pruugi sugugi olla edutu. Kampaania tuleb seostada mõne kõlava reegli, põhiväärtusega. Väga hästi toimivad selles kontekstis just sotsiaalteemad, tervis või mõni muu suur reegel, mida ju iseenesest keegi ei vaidlusta. Enamasti kasutatakse seda suurt reeglit siiski ainult kattevarjuks: kampaania tegelik eesmärk (peale häälte saamise) võib olla hoopis midagi muud, enamasti vastava kampaania korraldaja varjatud huvi.

Selleks et niisugused kampaaniad oleksid võimalikud ja edukad, peavad olema täidetud kaks eeldust.

1. Õigusaktides ja eriti põhiseaduses kirjas olevaid õiguse aluspõhimõtted püütakse muuta, nendega manipuleerida, esitada neid relatiivsetena. Teisisõnu: põhiseadust väänatakse selliseks, et see ei takistaks vajalikke eesmärke saavutamast.

2. Mälu peetakse ülearuseks. Varasemad otsused ja eriti nende tegemise põhjused peetakse paremaks unustada.

Tundub, et praegu soovivad need, kes sundüürnike teema tõstatasid, unustada ühe olulise asja – selle, et Eesti okupeeriti, annekteeriti ja koloniseeriti.

Tahetakse unustada (või maha vaikida) kogu omandireformi algpõhjus – restitutsioon. Arvestamata jäetakse põhiseaduse algpõhimõtted ja põhiseaduse preambul.

Restitutsiooni oli vaja sellepärast, et Eesti oli okupeeritud, annekteeritud ja koloniseeritud. Selle käigus oli inimestelt nende vara, omand õigusvastaselt ära võetud.

Omandist rääkides tuleb arvestada, et omanditeema on olnud ajaloos ja on ka tänapäeval väga oluline. Isikul peab olema kindlustunne, et ta omand, vara on kaitstud. Omandi kaitse on ülioluline, see kaitseb ka ettevõtlust ja tagab stabiilsuse.

Omandireformiga saavutati midagi üliolulist: aegade side muutus tegelikkuseks, käegakatsutavaks. Õigus ja õiglus hakkasid prevalveerima ebaõigluse üle.

Õiguslik järjepidevus oli ja on omandireformi eeldus. Põhiseaduse preambulis on sätestatud: „Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustutamatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24 veebruaril… ”

Kuuldes nüüd kavatsusest hakata sundüürnikele kõike kompenseerima, tekib küsimus: kas tõesti on põhiseaduse preambul kadunud või seda käsitletakse proportsionaalselt? Kuidas parajasti vaja?

Sundüürnikele lauskompensatsiooni maksmine kõlab sama absurdselt kui isahane munetud munad. Käsitledes aga sundüürnike kaitsele asumist isahane munetud munade müügi kampaaniana, tekib küsimus, mis on kampaania tegelik varjatud eesmärk. Kas õigusliku järjepidevuse lammutamine?

Sundüürnikele lauskompensatsiooni maksmine tähendaks ju õigusliku järjepidevuse lammutamist – restitutsiooni ja õigusliku järjepidevuse mittetunnistamist. Siit omakorda tekib juba Eesti Vabariigi järjepidevuse küsimus.

Kas see on tõesti praeguse Eesti valitsuse positsioon?

Valitsus tegi komisjoni, üürnike liit koostas seaduseelnõu

Möödunud nädalal otsustas valitsus moodustada omandireformi valitsuskomisjoni, mis peab koostama omandireformi tagajärgede analüüsi. See loodetakse valitsusele esitada aasta lõpuks.

Riigikogu majanduskomisjonis on arutusel Eesti üürnike liidu pöördumine, milles taotletakse omandireformiga tekitatud ülekohtu heastamist.

Omandireformi kahjude hüvitamise teema aktiivne eestvedaja on riigikogu keskfraktsiooni liige Heimar Lenk, kelle sõnul on omandireform samasugune kuritegu nagu küüditamised.

 

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki