Hea teada

Millistel juhtudel on korteri vuntsimiseks vaja eriluba?

facebook
15.märts 2017
Korteri remontimisel tuleks end alati kurssi viia seadustega, sest neist kõrvale hiilimine võib heal juhul päädida rahatrahviga, halvemal juhul aga maja kokkuvarisemisega. Viimistlustööde tegemiseks, nagu tapeedi vahetamine, seinte värvimine või põrandakatte paigaldamine, ei ole üldjuhul mingit luba vaja. Kui aga remont tähendab kahe korteri ühendamist, kandvate vaheseinte lammutamist või tehnosüsteemide muutmist, on kindlasti luba vaja.

Millist luba või teatist täpselt vaja oleks, saab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialisti Ülle Reidi sõnul uurida ehitusseadustiku lisadest.

«Kui tabelis on ümberehitatava hoone kohta, mille ehitisealune pind on 20–60 ruutmeetrit ja kõrgus üle viie meetri, märge «ehitusteatis», tuleb see kohalikule omavalitsusele ka esitada,» selgitab peaspetsialist. Reidi soovitab korteri ümberehitamisel abi küsida näiteks kohaliku omavalitsuse spetsialistilt.

Ehitusteatis kehtib Reidi sõnul kaks aastat pärast selle esitamist, täiendavate nõuete esitamist või ehitusprojekti heakskiitmist. Kasutusluba on tähtajatu, ehitusluba kehtib viis aastat: «Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada ka pikema tähtaja,» selgitas Reidi.

Domus Kinnisvara kutseline maakler Kaupo Mõttus tõi elulise näite: «Kui korteriomanik soovib oma ühetoalises korteris, mis asub 1969. aastal ehitatud viiekorruselises monteeritavatest raudbetoonpaneelidest majas, ühendada köögi elutoaga ning laiendada koridori arvelt vannituba, on vaja esitada ehitusteatis koos asjakohase projektiga.»


Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki