Riigikohtu selgitus kohaselt näeb seadus ette, et kui maaomanik ei ole nõus sõlmima kokkulepet tee avalikuks kasutamiseks, on riigil või kohalikul omavalitsusel õigus seada sundvaldus. Sundvalduse alusel on kohalikul omavalitsusel omakorda võimalik määrata eratee avalikuks kasutamiseks. Sellise otsuse vald 2015. aastal ka langetas.

Maaomanik kaebas valla otsuse Tallinna halduskohtusse, mis jättis selle rahuldamata. Kohtuotsuse järgi oli kaebaja teadlik sellest, et kinnistul asub osa avalikult kasutatavate teede hulka kantud teest ja see on ligipääsuks 12 kinnistule.

Latik kaebas kohtuotsuse edasi ringkonnakohtusse, kuid ei saanud ka sealt õigust. Ringkonnakohus leidis, et sundvalduse seadmisega faktiline olukord kaebaja jaoks ei muutu. Õueala on piiratud ja ohtu perele ei ole. Riigimaanteele väljasõitmise ohutus ei puuduta kaebajat. Ka leidis kohus, et kaebajal oli erastamisel võimalik piirangutega arvestada ja avalikkuse huvi kaalub üles sundvalduse seadmisega kaasneva õiguste riive.

Latik vaidlustas ringkonnakohta otsuse riigikohtus

Riigikohtu halduskolleegium aga leidis, et eratee sundvõõrandamiseks ei piisa üksnes valla otsusest. Kohtu hinnangul puudus vallal sundvalduse seadmist lubav õiguslik alus. Sundvalduse seadmiseks oleks avalik tee pidanud olema ette nähtud planeeringus või projekteerimistingimustes. See eeldus ei olnud täidetud.

Võit ei anna alust liikluse piiramiseks

Kolleegium lisas, et kuna juba enne sundvalduse seadmist oli tee kantud kohalike teede nimekirja, on tegemist avaliku teega, millel liiklemist peab maaomanik võimaldama.

Jätkuvate vaidluste vältimiseks soovitas riigikohus vallavolikogul üldplaneeringut täiendada teemaplaneeringuga (PlanS § 93 lg 2), mis võimaldaks ühtlasi täpsustada ka teisi kohalikke teid.

Vaidluse ajalugu

Kalda tee probleemi juured ulatuvad 2002. aastasse, kui kohaliku omavalitsuse otsusega kaardile kantud teedest jääb avalikku kasutusse kõnealune Kalda tee ning kõrval oleva teisel lõigul võetakse teekate üles ja see jääb eraomaniku hoovialasse, vahendas mullu novembris ETV saade «Pealtnägija».

Kümmekond aastat tagasi said maaomanikud võimaluse Kalda tee lõigud erastada ja kolm aastat tagasi sõlmis vald kõigi erateede omanikega avaliku kasutamise lepingud, ainsana jättis lepingu sõlmimata Jaan Latik. 2015. aastal pani mees tee väravaga kinni ning naabritel tuli hakata koju sõitma üle põllu.

Kalda tee vaidluse puhul on tegu esimese korraga, kui teevaidluses rakendatakse uue ehitusseadustiku paragrahvi, mis lubab kohalikul omavalitsusel hädaolukorras sisuliselt tee tagasi võtta.    

Artikli autor: Hanneli Rudi

Otsust saad lugeda siit.