Hea teada

Maaleht: Suur osa vanadest talunimedest aadressina kaovad

facebook
15.juuni 2017

Kõik omavalitsused üle Eesti muudavad või parandavad koha-aadresse, mis muu hulgas tähendab, et tuhanded talukohad ja muud hoonetega kinnistud saavad varasemast teistsuguse, omanikele harjumatu nime.

Näiteks Saku vallavalitsuse 9. mai korraldusega määrati rohkem kui 30 katastriüksusele uus koha-aadress. Kui Tõdva külas oli Põhjala-nimeline kinnistu ja koha-aadress oligi enne Põhjala, siis nüüd on see Tõdva tee 20. Niidu kinnistu Metsanurme külas on aga Nurga tee 11.

Uutel aadressidel ei pruugi midagi ühist olla katastriüksuse endise nimega. Selliseid näiteid on igas Eesti vallas ja linnas.

Saku valla ehitusplaneerimise teenistuse juhi Maire Lauri sõnul täidab vald maa-ameti korraldust ja osa inimesi ka ise tahab, et nende aadress muudetaks ning paika oleks lihtsam leida. “Teine asi on see, et igal kinnistul, kus on hoone, peaks olema tee järgi aadress,” lausus Laur.

Seega kui kinnistu läheduses on juba mingi nime järgi tuntud tee, siis selle äärde jääv kinnistu saabki üldjuhul aadressiks tee nime ja numbri.

Lauri sõnul on seda muu hulgas vaja selleks, et hoone oleks kergesti leitav. Kui politsei, päästjad või kiirabi saavad väljakutse Risti tallu, siis selle nimega kohti võib ühes vallas olla mitu ning satutakse valesse kohta.

Maire Laur ütles, et vallaametnikud arutavad nimemuutust inimestega ja neid teavitatakse muudatustest.

“Üldiselt ollakse päri, aga osa tahab oma vana talu nime säilitada, sest see on seal 1930ndatest või 1920ndatest olnud. Vägisi pole ka muutnud,” lausus ta. “Vaatame, kuidas edasi toimetada. Praegu tegeleme nendega, kes on ise nõus muutma. Emotsionaalses mõttes on see mõnel puhul väga raske, kuigi meil on tegelikult õigus see aadress määrata.”

Kuna Saku on linnalähedane piirkond, kus elab palju uuselanikke ja osa vanu talukohti on neile maha müüdud, pole uutel tulijatel enam samasugust seost vana paiga ja nimega. Seepärast on ka uued elanikud paindlikud ega ole nimevahetuse vastu.

Vahel on nimed vigased

Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja Mall Kivisalu sõnul kehtivad koha-aadressidele (sh talunimedele) seadusest tulenevad reeglid.

“Koha-aadressi, sh talunime peamine ülesanne on tagada objekti leitavus kõigile, nii sõpradele-tuttavatele kui ka riigiasutustele, posti- ja kullerteenuse osutajatele, päästeametile jne,” selgitas ta. “Seega ei ole koha-aadress kellegi eraomand, vaid avaliku ruumi osa.”

Koha-aadresside määramine ei puuduta kaugeltki mitte ainult vanu talukohti. Eri põhjustel on aadressid vahel lihtsalt keeleliselt vigased ja neid kohendatakse.

Erandid on võimalikud

Omanik saab kaasa rääkida aadressi valikul, kuid otsuse tegemisel tuleb kohalikul omavalitsusel arvestada ka ühiskonnas kokku lepitud reegleid ja tavasid.

“Samas on alates 2007. aastast ka reeglite osas toimunud hulgaliselt muutusi, nii et kahtluse korral tasub ikka üle küsida ja arutada, kas ühe või teise aadressi muutmise asemel tuleb kõne alla hoopis reegli muutmine,” soovitas ta.

Maa-amet alustas kohalike omavalitsustega koostöös suuremahulise maaüksuste aadresside korrastamisega 2009. aastal.

“Saatsime välja nimekirjad muutmist vajavate aadressidega (sh talunimed). Esialgu oli segadust ning muutmist vajavaid nimesid ja muid aadresse väga palju. Umbes 15% kõigist aadressidest vajas kohendamist. Nimede korral oli enamasti tegu siiski elementaarsete kirjavigade kõrvaldamisega,” nentis Mall Kivisalu.


Maa-amet: kinnistu omanikel on õigus esitada oma seisukohti


Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja Mall Kivisalu, miks peavad kohalikud omavalitsused vanade talukohtade nimed ümber vahetama uute aadresside vastu?

Vanade talukohtade nimed on kaitstud kohanimeseadusega. Vaid vähestel juhtudel on talunimes kasutatud näiteks numbreid (sh rooma numbreid) ja üksikuid tähti. Need pärinevad 1930. ja 1940. aastate kaartidelt ning kinnistusraamatu andmetest.

Tol ajal kasutati ametlikus asjaajamises katastrikaardil tähelisi ja numbrilisi eraldajaid (nt Jaani A8 vmt). Talu nimi oli ikka Jaani või Mäe.

Maade tagastamise korral võeti vanadelt kaartidelt ja plaanidelt numbritega nimed ja hakati neid taas kasutama, kuid tänapäeval ei ole endisaegsed numbrilised ja tähelised eristajad enam vajalikud. Piisab kohanimest (nt Mäe, Jaani). Juhul kui aga samasse külla jääb mitu Mäe või Jaani talu, on vaja neile eristuv nimi määrata (nt Väike-Mäe, Oru-Jaani vms).

Leidub veel ka mõningaid võõrkeelseid ja vanas kirjaviisis talunimesid. Nende puhul on oluline teada nime päritolu ja tausta. Mõnel juhul piisab aja- ja kultuuriloolisest põhjendusest ning nimi jäetakse muutmata.

Mõnikord tuleb võõrapärast nime siiski muuta (enamasti uustekkelised). Eesti põhiseaduse, keeleseaduse ja kohanimeseaduse koosmõjus on Eestis eelistatud eestikeelsed kohanimed, kuid võõrkeelsed ei ole siiski välistatud (uute võõrkeelsete nimede korral on vajalik ministri nõusolek).

Sageli on nime muudatus üsna väike (lisatakse nt sidekriips kahe nimeosa vahele või parandatakse muu pisiviga). Kahtluse korral saab kohanime sobivuse hinnangut küsida Eesti Keele Instituudist.

Kas ümber nimetada tuleb kõigi, enamiku või mingi osa vanade talukohtade nimed/aadressid? Ehk oskate öelda kõigi aadresside arvu, mis tuleb Eestis muuta?

Maa-amet alustas kohalike omavalitsustega koostöös suuremahulise maaüksuste aadresside korrastamisega aastal 2009. Saatsime välja nimekirjad muutmist vajavate aadressidega (sh talunimed).

Esialgu oli segadust ja muutmist vajavaid nimesid ning muid aadresse väga palju (umbes 15% kõigist aadressidest vajas kohendamist). Nimede korral oli enamasti tegu siiski elementaarsete kirjavigade kõrvaldamisega (liigsed tühikud, sidekriipsude lisamine või kõrvaldamine, suure- ja väiketähe kasutamise korrastamine, Rooma numbrite ja araabia numbrite kõrvaldamine, liiga pikkade nimede lühendamine jmt).

Ülevaate aadressivigadest ja nende korrastamise reeglitest koondas maa-amet Aadressiandmete käsiraamatusse (esmailmumine aastal 2011).

Kui suur osa talukohtade aadresse on muudetud ja kui pikk on see protsess, kui kõik saavad muudetud?

Nimede korrastamine kestab ilmselt veel aastaid, sest lahenduseks tuleb omavalitsustel maaomanikega suhelda ja koos otsida parim lahendus. Mõnikord on näiteks talukoha ümber tekkinud juba tiheasustus, sel juhul on valik, kas talunimest üldse loobuda.

Samas on lubatud jätta maaüksusele talunimi alles ja majale määrata tänava järgne aadress, sel viisil saab vanu nimesid säilitada. Võimalik on ka näiteks talu nimi määrata tekkinud tänavale, ka sel juhul on vana kohanimi väärikalt kaitstud.

Kes otsustab, milline saab olema uue aadressi sõnastus? Kas maa-amet saadab enne omavalitsusele soovituse, milline võiks/peaks uus aadress olema või teeb valiku omavalitsus?

Kohanime ja koha-aadressi määraja on kohalik omavalitsus. Maa-amet annab mõnel juhul soovituse, kuidas parandus teha (nt kirjavea parandamine, Rooma numbri ärajätmine vmt). Et omavalitsustel oleks lihtsam, oleme tüüpjuhtumite lahendused koondanud eelmainitud Aadressiandmete käsiraamatusse.

Maa-amet on koostanud nn veatabeli, kus on omavalitsuste kohanimed/talunimed jms, mis vajavad muutmist. Mis kriteeriumide järgi see tabel või nimekiri on koostatud?

Aastal 2007 loodi aadressiandmete süsteem, kuhu koondati kõik Eesti maaüksuste, hoonete ja hooneosade (sh korterite) aadressid. Seda süsteemi on väheviisi täiustatud ja nüüdseks on koondatud sinna ka kõik vigade kirjeldused.

Kohalikele omavalitsustele on selles süsteemis näha, millised vead on parajasti aktuaalsed. Vigade tuvastamisel lähtutakse peamiselt ruumiandmete seadusestkohanimeseadusestkeeleseadusestkohanime vormistamise ja kasutamise korrast, aadressiandmete süsteemi määrusest ning teistest õigusaktidest.

Kui kinnistu omanik ei soovi aadressi muuta, kas ta saab keelduda? Kui saab, siis kuidas?

Kinnistu omanikel on seadusest tulenev õigus esitada enda seisukohti. Koos omavalitsusega tuleb leida lahendus, mis vastab seadustes ja määrustes sätestatud nõuetele. Vajadusel saab nõu küsida Eesti Keele Instituudist ja maa-ametist. Mõnel juhul võib aadressi (sh talunime) jätta muutmata (näiteks ajaloolise põhjenduse olemasolu korral).

Koha-aadressidele (sh talunimedele) kehtivad seadusest tulenevad reeglid. Koha-aadressi (sh talunime) peamine ülesanne on tagada objekti leitavus kõigile (nii sõpradele-tuttavatele kui ka riigiasutustele, posti- ja kullerteenuse osutajatele, päästeametile jne). Seega ei ole koha-aadress kellegi eraomand, vaid avaliku ruumi osa.

Omanikul on võimalik kaasa rääkida aadressi valikul, kuid otsuse tegemisel tuleb omavalitsusel arvestada ka ühiskonnas kokku lepitud reegleid ja tavasid. Samas on alates 2007. aastast ka reeglite osas toimunud hulgaliselt muutusi, nii et kahtluse korral tasub ikka üle küsida ja arutada, kas ühe või teise aadressi muutmise asemel tuleb kõne alla hoopis reegli muutmine.

Täiendav taustainfo: aadressiandmete süsteemis on kõigi Eesti hoonete, hooneosade (sh korterite) ja maaüksuste andmed. Aadressiandmete käsiraamat; Aadressiandmete avalik päringurakendus; Avalik kaardirakendus; Integreeritav aadressiotsing In-ADS; maa- ameti Geoportaal; aadressiandmed ja -teenused on kõigile tasuta kättesaadavad.   

Artikli autor: Ivar Soopan

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki