Hea teada

EPL: Harvardi ülikooli majandusprofessor: kodu omamist pole vaja riiklikult soosida

facebook
15.juuni 2017
Majandusteadlased ei ole eriti söakad inimestele selgitama, et nad peaksid vähem laenu võtma. Selline soovitus kõlab empaatiatuna inimeste vastu, kelle sissetulekud ei pea sammu elustandardiga, mida nad ajaloolistest trendidest lähtudes on eeldama hakanud. Aga majanduspoliitika tasemel ei tee ülelaenamise soodustamine küll kellelegi head – seda avastasid miljonid inimesed Ameerikas ja mujalgi, kui kaotasid pärast 2008. aasta kriisi oma kodu. 
Öeldakse, et oma maja on Ameerika unistuse tähtis osa. Unistada võib, aga ka üürnikuks olemises ei ole midagi valet. Maja ostmine on tavaliselt jõukuse tulemus, mitte põhjus.    

„Omanike ühiskonna” advokaadid väidavad, et majaomanikud hoolitsevad oma vara eest paremini kui üürnikud ja see avaldab naabruskonnale head mõju. Aga samal ajal vähendab kodu omamise soodustamine tööjõu mobiilsust. USA viimase majanduskriisi ajal ei saanud paljud töö kaotanud inimesed kolida sinna, kus tööd oli rohkem, sest neil ei õnnestunud oma eluaset maha müüa.

Kodu omamise soodustamine ei ole odav. USA-s on aastaseks kuluks hinnatud 1% rahvatulust. Suurim kulu riigile on kodulaenuintressi maksustatavast tulust mahaarvamine, mis pole õigustatud ka sissetulekute jaotuse seisukohast – seda soodustust kasutavad suurema sissetulekuga inimesed.

Kui USA presidendil Donald Trumpil õnnestub lähema aasta jooksul mõni majandusreform ellu viia, siis on see maksude langetamine. Eelarve tasakaalustamiseks on kavas kaotada moonutavaid maksusoodustusi, aga mitte kodulaenu intressisoodustust – selle on Trump selge sõnaga välistanud. Trumpi plaani puhul peab veel märkima, et ta tahab teha mõned maksumuudatused, mis soosivad kinnisvaraarendajaid nagu ta ise.

Aga probleem ulatub kaugemale kui Trump ja vabariiklased. Kodulaenu võtmist soosiv poliitika on ääretult populaarne. Peaaegu kõik poliitikud on seda toetanud, pidades koduomanike osakaalu maksimeerimist iseenesestmõistetavaks eesmärgiks. Ja USA pole kaugeltki ainus riik, kus seda tehakse. Näiteks Suurbritannia subsideeritud programm Help To Buy võimaldab kodu osta ainult 5% omafinantseeringuga.

Enamik majandusteadlasi on kodu omamist subsideeriva poliitika peale ammu kulmu kortsutanud, aga valdavalt vait olnud. Ja nüüd ei taha paljud ameeriklased enam eksperte kuulata. Millal usaldus ekspertide vastu kadus? Kas polnud see kinnisvara- ja finantskriisi ajal, mille ette nägemist majandusteadlastelt oodati?

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki