Doktoritöö eesmärk oli uurida piirdetarindite, näiteks välisseinte, renoveerimisvajadust ning seinte ehitusfüüsikalist toimivust nii praeguses renoveerimata kui ka renoveerimisjärgses olukorras.

Välimõõtmiste ja arvutisimulatsioonide abil selgitas Ilomets välja, kuidas mõjutavad välisseina temperatuur ja niiskus, milline on hallituse tekke risk maja sisepinnal, kust tekivad soojuskaod, kuidas toimib seina soojus- ja niiskuskaitse enne ja pärast renoveerimist ning milline on terasarmatuuri korrosioon kolmekihilise seina betoonist väliskoorikus.

Ja mis selgus?

Selgus, et kahes kolmandikus renoveerimata majade korteritest on ebapiisav ventilatsioon. Samuti lasevad lubamatult paju sooja läbi nende majade ehitusaegsed raudbetoonist välisseinad. „See põhjustab korterites jahedust ning tuuletõmmet, tuues samas põhjendamatult kõrgeid küttearveid,“ selgitas Ilomets.

Peamine kahju on aga hallituse ja kondensaadi teke paneelide liitekohtade sisepinnal – see tekib sinna umbes 50-protsendilise tõenäosusega.

Peale lisasoojustamist moodustavad külmasillad, näiteks rõdud ja aknad, kõikide piirdetarindite soojuskadudest vähemalt 10 protsenti, aga see võib olla ka 34 protsenti.

Külmasildade täpne osakaal soojuskadudest sõltub sellest, kas aknad on vahetatud ning lisasoojustuse tasapinda tõstetud või mitte. Kui aknaid väljapoole ei tõsteta ning rõdusid kinni ei ehitata, muutub teisejärguliseks ka see, kas välisseina on lisasoojustust andud 15 või 20 sentimeetrit.

Ilometsa sõnul tõestab doktoritöö, et paneelelamute välisseinu on vaja renoveerida. Selleks, et viia majad vastavusse kaasaja nõuetega, on vaja parandada ventilatsiooni ja välisseinte lisasoojustamine möödapääsmatu.

„Võib öelda, et meie arvukate vanade raudbetoon-suurpaneelelamute kasutusiga saab oluliselt pikendada ventilatsiooni tõhustamise ning välispiirete lisasoojustamisega“, lisab Simo Ilomets.