Hea teada

Siugtoru vahetus uputas naabri korteri ja tõi tuhandetesse ulatuva kahjunõude

facebook
23.november 2017

Kuna käterätikuivati ühendati sobimatusse veeringi, ujutas see mõne aja möödudes naabri korteri üle.

Vannitoas lekkima hakanud käterätikuivati vajas väljavahetamist. Marju (nimi muudetud – toim) läks Viljandis ehituspoodi Espak, et välja valida uus meelepärane siugtoru asemik. Selleks osutus kütteseadmeid tootva Purmo redelit meenutav käterätikuivati Java. Marju lasi lekkiva usstoru asemele paigaldada uhke metalse läikega seadeldise. Ent ühel päeval hakkas ka uus kuivati lekkima.

Halbade asjaolude kokkulangemise ja Marju tähelepanematuse tõttu sai lekkest uputus, mis rikkus alumise korruse korteri. Nüüd nõuab kindlustusfirma Marjult inkasso kaudu üle 5500 euro hüvitist.

Marju ei ole enda arvates midagi valesti teinud. Siugtoru väljavahetamiseks küsis ta luba korteriühistult ja kõikidelt oma püstaku korteriomanikelt. Ta sai selle loa ja kõik teadsid, et toru vahetatakse välja.    

Paraku ei ole Marju päris kindel, kas ostis vannituppa ikka õige toote. „Kauplusest kasutusjuhendit tootele kaasa ei antud ja ühtki selgitust ei jagatud,” kurdab ta. Espaki kaupluses kannab varem käterätikuivati nime kandnud toode nüüd nimetust keskkütteradiaator.

Käterätikuivati ei ole käterätikuivati

Marju jaoks tundub loo lõppvaatus ebaõiglane. „Kuidas oleksin pidanud teadma, et käterätikuivati ei sobi asendama käterätikuivatit! Keegi ei öelnud seda mulle,” ahastab Marju. Tema jaoks on suur kahjunõue põhjendamatu, seda enam et tema all olevas korteris, mis nägi enne õnnetustki räämas välja, tehti nüüd uhke remont. „Kas mina pean selle kinni maksma?” küsib ta. Marju on vaielnud käterätikuivati tootja ja ehituspoega, võtnud appi juristi ning andnud asja ka tarbijavaidluste komisjonile pureda. Tarbijakaitseametist öeldi Kasulikule, et avaldus on menetluses ja praegu pole võimalik rohkem kommenteerida.    

Marju korterisse torud paigaldanud töömehe Mihhail Taganovi sõnul polnud pakendil infot, et käterätikuivati ei sobi tarbeveevõrku. „Eks mõttest käis läbi, kas see on ikka õige, aga klient on ju kuningas – tema selle välja valis ja minu töö oli see paigaldada. Tagantjärele süüdistada on lihtne, aga kas ka õiglane. Minu tööpraktika ütleb, et 99% selliseid paigaldamisi tehakse vaikselt ja projektita, sageli nõusolekuta. Arusaadav, et kui pauk tuleb, hakatakse näpuga seaduses järge ajama,” selgitab Taganov.

Küttesüsteemide tootja Purmo Eesti esindaja Rettig Radiaator AS-i tegevdirektor Risto Muldme märgib, et lahtisesse veesüsteemi, milles jookseb hapnikurikas vesi, ei ole sobilik käterätikuivatit panna. „Tulemus on torude seespidine roostetamine, mis lõpeb lekkimisega,” laiutab ta käsi. 


Kes tegi vea?

Kes siis vea tegi? Marju väitel ei teadnud Espakis ükski töötaja, et käterätikuivatiga oleks midagi sellist varem juhtunud või et konkreetset toodet ei tohi siugtorusüsteemi asemele paigaldada. Seda kinnitab ka tõik, et kui Marju vahetult pärast õnnetust sellest poodi rääkima läks, pakkus Espak talle asenduseks täpselt sama toodet.

Viljandi Espaki kaupluse juhataja Monika Lindma kinnitusel andis pood kliendile täpselt selle, mida ta soovis. „Kliendil on alati võimalik üle küsida. Leti taga on teenindajad, kes teavad, oskavad öelda, kus vastavat toodet kasutatakse. Meil teadmatusse küll keegi jäänud ei ole,” väidab Lindma vastupidist Marju räägitule, lisades, et juhtunu on lihtsalt halbade asjade kokkulangevus.

Lindma sõnul ei ole peale Marju keegi kõnealuse tootesarja tõttu pretensiooniga poe poole pöördunud. „Kui kliendil oli teadja torumees, kes selle toote siugtoru asemele paigaldas, oleks ta pidanud kohe mõistma, et see pole selisesse süsteemi sobiv. Leti juures klient ju oma süsteemi eripära müüjatele ei selgitanud ega esitanud täpsustavaid küsimusi, vaid viipas oma soovitud toote poole ja see talle ka müüdi. Alles hiljem hakkas jaht pihta,” selgitab Lindma sündmuste järjekorda.

Muldme iseloomustab Marju lugu kui omaalgatuslikku ühisvara kallal tegutsemist, milleks puudusid vajalikud teadmised. „Kasutati inimesi, kes olid professionaalid, aga polnud selgeks teinud taustainfot, miks ja kuhu see toode paigaldamiseks ei sobi. Meie tooted on mõeldud keskküttesüsteemidesse, need on keskküttetooted. See konkreetne ühendati tarbeveesüsteemi, kus jookseb soe vesi. Sellises süsteemis on vesi aktiivne ja hapnikurikas, mille tõttu keskkütteseadmed roostetavad läbi. Kuna tegemist on väga spetsiifilise tööga, ei saa selliseid asju ilma projektita teha,” noomib Muldme, illustreerides juhtunut ütlusega „bensiinimootorisse diislikütust ei valata”.

Muldme sõnul sobinuks käterätikuivati nime kandev toode ainult radiaatori asemele ehk keskküttevõrku. „Nõukogudeaegse maja usstoru ehk siugtoru asemele seda paigaldada ei tohiks, sest tegemist on teise süsteemiga, mis pole erinevalt keskküttesüsteemist suletud süsteem. Kui siugtoru asemele panna korralik redelsüsteem, nagu praegu tehti, siis selle soojusväljastus on niivõrd suur, et jahutab maha ülejäänud tarbevee temperatuuri, mis jõuab järgmistele inimestele jahedamana. Kogu süsteemi tasakaal ja veetemperatuur langeb,” selgitab Muldme, miks selline omaalgatuslik tegu on vale.

Muldme lisab, et küttesüsteemides muudatuste tegemiseks tuleb järgida vastavaid määrusi ja seadusi. „Kuigi see ei ole meie kui tootja asi antud olukorras sõrme viibutada, on meile teadaolevalt korteriomanik muudatuste tegemiseks kõik nõusolekud majalt taotlenud tagantjärele,” ütleb Muldme.

Marju väitel ilmus Espakis müügil olnud Purmo käterätikuivati pakendile infotekst, et toode on mõeldud ainult kinnistesse veesüsteemidesse, alles pärast temaga juhtunud õnnetust. Ent tal ei ole võimalik seda tõendada, sest esiti ostetud pakendit pole enam alles. Ka Muldme laiutab käsi: „Aga kuidas seda nüüd enam tõendada saab?”

Purmo kodulehel on Java siiani liigitatud käterätikuivatite kategooriasse. Interneti arhiivi päring aga näitab, et sel on algusest peale kirjas olnud, et käterätikuivateid ei tohi kasutada tarbeveesüsteemides.

Õnnetu õnnetuse lõpuks jääb selgeks vaielda ainult üks nüanss: kas Espaki kauplus oli Marju käterätikuivati pakendi tähistanud kasutusjuhendiga, mis ütleb, et tarbeveesüsteemidesse ei tohi seda seadet paigaldada, või oli see ostu sooritamise ajal pakendilt puudu.

___________________________________________________________________

Terviksüsteeme muuta ei tohi

Urmas Mardi, Eesti korteriühistute liidu õigusosakonna juhataja

Muutes kütteliiki, kus voolab soe vesi käterätikuivati või muu kütteseadme kütmiseks – ja üldse, mis puudutab terviksüsteeme –, on üldreegel, et need süsteemid on terviklikud ja kuuluvad terviklikuna kaasomandisse. See tähendab, et nende süsteemide kallal omavoliline tegutsemine ei ole põhjendatud ja on õigusvastane. Kui soovitakse muuta küttesüsteemi või muud üldsüsteemi sellele midagi juurde paigaldades, siis selleks on ainult üks õiguslik alus: kõigi kaasomanike nõusolek. Korteriühistu nõusolekust siin üksi ei piisa. Peab olema kõigi kaasomanike nõusolek. Sellisel juhul on tegevus õiguspärane, muudel juhtudel mitte.

Juhul kui keegi on kahju saanud konkreetselt ühe korteriomaniku tegevusest, milles on põhjuslik seos ja kahjuhüvitamise komponendid, siis seda korteriomanikku ei pea huvitama, millistel asjaoludel mingi asi katki läks või talle kahju tekitas, vaid tema jaoks on oluline fakt, et kahju on tekkinud. Kõnealusel juhul on põhjuslik seos kahju tekitaja ja käitumise vahel olemas ning sellest lähtudes on kahjusaajal õigus see kahju sisse nõuda.

Terviksüsteeme omavoliliselt muuta ei saa. Kui inimesed ostavad korteri, siis tasub kohe veenduda, et see korter oleks meelepärane. Kui inimesed ostavad auto, siis nad ei hakka ju auto pagasiruumi suuremaks ehitama. Auto ostetakse vajaduste järgi. Täpselt sama kehtib korterite kohta.

 

Artikkel ilmus kasulik.delfi.ee 23.11.2017. Autor Rivo Vesik

Vaata lugu ka Delfist

     
Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki