Hea teada

Priidu Pärna Maalehes: Korteriühistu või sundühistu – taganeda pole kuhugi

facebook
30.november 2017
Uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) kohaselt peab alates 1. jaanuarist 2018 igas kortermajas tööle hakkama korteriühistu.

Uus seadus jõustub majade suhtes, kus eksisteerivad korteriomandid. Ühistu on kohustuslik isegi majades, kus vaid kaks korteriomandit (paarismajad) või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule.

Ühistuid ei looda kaasomandis olevates majades, kus majal on tagastamise või pärimise tõttu mitu omanikku mõtteliste osadega.

Korteriühistud ei teki ka hooneühistute (endiste elamukooperatiivide) majades, kus hoone ning maa omanik on juriidiline isik ja korterivaldajad üksnes osamaksu omanikud. Korteriühistud ei teki paarismajades ja ridaelamutes, kus iga majaosa alla on eraldi moodustatud krunt (iseseisev katastriüksus).   

Kellel on kahtlusi, peab vaatama oma kinnistusraamatu andmeid Eesti.ee keskkonnas. Korteriomandi tunnuseks on, et see on registrisse kantud reaalosana (korter või äriruum) ja sellega on seotud maatüki mõtteline osa murruna.

Aadressipõhised nimed

Kui ühistu on juba loodud, ei muutu sellises majas 1. jaanuarist 2018 suurt midagi. Üle tuleks vaadata ühistu põhikiri, et see ei oleks konfliktis uue seadusega. Samuti tuleb viia vastavusse ühistu nimi, sest uue seaduse kohaselt peab nimi sisaldama korteriühistu ja kinnistu aadressi (näiteks Paju 16 Paide KÜ). Riigi poolt registrisse kantavale aadressipõhisele nimele võib täiendavana jääda ka olemasolev nimi (KÜ Paju Arkaadiaaed).

Kus ühistut ei ole loodud, seal tekib ühistu automaatselt ja tasuta. Riik kannab sellised ühistud registrisse maja aadressiga. Korteriomandi kinnistusraamatu väljavõttel on aasta algusest näha korteriühistu nimi ja registrikood. Teadet ühistu asutamise kohta omanikele ei saadeta. Sellisel automaatühistul ei pea olema põhikirja ja ühistu tegutseb otse seaduse alusel. Siiski võivad omanikud hiljem põhikirja kehtestada. Riik ei nimeta ka juhatust ega ava pangakontot.

Korteriomanikel on kohustus teavitada registripidajat kuni 30. juunini 2018, kes on nende majas valitud korteriühistu juhatusse. Niikaua on senine valitseja juhatuse ülesannetes.

Kui maja haldas kinnisvarahaldusettevõte, siis valitseb see maja edasi juhatuse asemel. Kui elamus vastutas keegi korteriomanikest (kogus remondifondi, sõlmis lepinguid), siis ka tema kuulub automaatselt korteriühistu juhatusse.

Varem kõigi elanike nimel sõlmitud lepingud (näiteks üld- elekter, prügivedu) ja kogutud raha lähevad automaatselt üle korteriühistule.

Ühistu peaks avama enda nimele pangakonto ja seni kogutud summad tuleb üle kanda sellele ühistu arvele. Varasemaid üldlepinguid ühistu nimele kohustuslikus korras ümber vormistama ei pea – eks see toimub ajapikku lepingute uuendamise käigus. Kui kommunaalteenuste osutajad on valmis sõlmima lepinguid jätkuvalt otse korteriomanikega, siis ei ole ka see välistatud.

Andmed registrisse

Kui majas juhatuse liikmeks saada soovijaid ei ole, võib senine haldaja ka edaspidi ettevõtte juhatust asendada ja olla kantud juhatuse asemel ühisturegistrisse, kuid ta peab määrama majale halduri, kellel on ka vastav kutsetunnistus.

Kes peaks juhatuse või seda asendava valitseja andmed registrisse kandma? Seda peab tegema valitud juhatus või juhatust asendav valitseja. Kõiki avaldusi saab registrile esitada ise läbi ettevõtjaportaali (vt rik.ee) digiallkirja kasutades või läbi notari. Juhatuse sissekandmiseks tuleb avaldusele lisada juhatuse või valitseja nimetamise üldkoosoleku otsus. Kande tegemiseks tuleb tasuda riigilõiv 7 eurot.

Ühistu peab pidama raamatupidamist ja esitama registrile ka üldkoosoleku poolt heaks kiidetud majandusaasta aruande eelmise aasta tegevuse kohta.

Juhatust ei pea olema valitud majas, kus on kuni 10 korteriomandit ning siis esindavad omanikud ühistut ühiselt (näiteks üldelektri või prügilepingu sõlmimisel). Nad võivad ka ühele endi hulgast välja anda volikirja ja sel juhul saab ühistut esindada volitatud isik. Ühiselt esindavad omanikud ja volitatud isik ei pea ennast kandma registrisse.

Kui majas siiski valitakse juhatus, siis peab see olema ka registrisse kantud. Kui juhatust pole, ei pea selline ühistu esitama majandusaasta aruannet ja võib pidada lihtsamat kassapõhist raamatupidamist. Kui juhatus kantakse registrisse, tekib ka majandusaasta aruande esitamise kohustus. Juhatust ei pea valima ka majas, kus kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule.

Ühistud, mis valitsevad mitme kinnistu maju, lähevad sundlikvideerimisele ja neist tekivad 1.01.2018 automaatselt uued ühistud iga kinnistu kohta. Sundlikvideerimisele ei lähe piiriülesed ühistud, mille üldkoosolek on vastu võtnud otsuse, et nad soovivad jätkata senisel kujul ja see esitati registrile.

__________________________________________________________________________________________________________________________________________

Muudatused kortermaja haldamisel

Allikas: korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Korteriomanikul on õigus saada ühistult teavet ja tutvuda rahaliste dokumentidega.

Kõigil korteritel on pandiõigus ühistu kasuks. Kui omanik ei täida oma rahalisi kohustusi, saab ühistu alustada pandi realiseerimisega ehk pööduda kohtusse sundmüügi otsustamiseks.

Hääletada saab ka koosolekut kokku kutsumata. Kes tähtpäevaks oma seisukohast juhatusele teada ei anna, loetakse vastu hääletanuks. Iga korteriomand annab ühe hääle (isegi kui sellel on mitu omanikku).

Eelmise aasta majanduskulusid ületav renoveerimislaen tuleb juhatusel kanda ühisturegistrisse ja olemasolevate laenude puhul tuleb seda teha hiljemalt 31.12.2018.


Artikkel ilmus 30.11.2017 Maalehes

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki
Toetame Ukrainat!
28.veebruar 2022