Eesti korteriühistute liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi on seadusega väga rahul. Tema sõnul aitab see lahendada üht tõsist probleemi: Eestis on palju üürnikke, kes panga ees oma kohustusi hoolsalt täidavad, aga korteriühistu nõudmistele vilistavad. „Ühistutele öeldakse, et vabandust, mul ei ole raha,” ütles Mardi.
Korteriühistutele nüüd tekkiv pandiõigus on nii-öelda nähtamatu. Kui tavaliselt kantakse kõik pandid kinnistusraamatusse, siis uus õigus on hüpoteekidest eespool ja seda eraldi ei märgita.
Pangad teadmatuses
Omaette probleem on see, et pangad saavad probleemist teada alles 11. tunnil – siis, kui nõue on juba kohtutäituri käes. Sinnamaani arvab laenuandja paratamatult, et korteriomanik on aus inimene, kes kõik oma kohustused tasub, sest pangale on maksed regulaarselt laekunud. „Laenulepingus võib küll olla klausel, et laenusaajal on kohustus panka teavitada, kui tal on tagatiseks oleva korteriga seotud kohtumenetlus, aga päriselus keegi panka niikuinii ei teavita,” märkis advokaat Anna Liiv.
Mardi sõnul võiks pankadel uue seaduse valguses olla mõistlikum korteriühistute nõuded ära osta ja neid siis sisse nõuda. Muidu võib tekkida oht, et sundmüügi korral kustub panga hüpoteek, ja kui müügihind on laenujäägist väiksem, jääb ülejäänud nõue tagatiseta. Samal arvamusel on Liiv. „Absoluutselt, sest kommunaal- ja üürikulude nõuded pole summades tavaliselt üldse suured, keskmiselt ehk 2000–3000 eurot,” märkis ta. Korteriühistud võiksid aga panku aegsasti teavitada.
Pankade teatel uus seadus laenuotsuste tegemist laiemalt tõenäoliselt ei mõjuta. „Mõju on eelkõige täitemenetluse olukorras. Eluasemelaenude andmises praegu olulisi muudatusi ei näe, aga ei saa välistada võimalikke muudatusi tulevikus, kui on näha seaduse jõustumise järgne praktika,” ütles SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas. „Kuna summa, mida uus kord puudutab, on piiratud ühe aasta kommunaalmaksetega, ei näe me esialgu kodulaenu tingimustele suurt mõju,” sõnas LHV jaepanga finantseerimisosakonna juht Catlin Vatsel.
Ida-Virumaal on teine seis
Harjumaal, kus toimub enamik sundmüüke, saab korteri hinna eest kommunaalkulud hõlpsasti kaetud, ent hoopis teine olukord on perifeerias, kus korterite hinnad on väga madalad. Seda teab omast käest Kiviõlis asuva korteriühistu esimees Erik Jürgenson. ERR-i uudisteportaal kirjutas novembris, et ühistu oli sunnitud kohtutäituritelt ostma tervelt kaheksa tühja korterit hinnaga 300 eurot tükk, sest täiturid ei suutnud neist vabaneda.
„Kus teie elate?” küsis Jürgenson ajakirjanikult. Vastasin: Tallinnas Kalamajas. „Kahetoaline korter enam-vähem normaalses olukorras maksab Tallinnas 60 000 eurot, olenevalt asukohast. Miks ma seda küsin – Kiviõlis maksab kahetoaline korter 200 eurot. Mis te arvate, kui inimene on võlgu näiteks 1000 eurot, kas ta kardab oma korterit kaotada?” esitas Jürgenson retoorilise küsimuse.
Seetõttu arvab ta, et seadus ei arvesta Ida-Viru oludega. „Meil on väga palju mahajäetud kortereid, mis seisavad tühjalt juba aastaid. Põhjuseid on erinevaid, näiteks on inimesed Inglismaale „põgenenud”. Korterid on kohtutäiturite käes, aga ühtegi soovijat neile ei ole. Täitemenetluse võib küll alustada, aga kasu sellest pole. Ainuke lahendus, mille leidsin, on korterid ise ära osta ja müüa kasvõi ühe euroga või üldse tasuta ära anda. Ainuke tingimus on, et inimene maksab jooksvalt arveid,” selgitas ta. Jürgensoni arvates tuleks seadusse teha erandid, mis arvestaksid Ida-Virumaa oludega.
Allikas: Delfi,Ärileht, 22.12.2017. Artikli autor Jaanus Vogelberg