Riigikogu vastu võetud seadus suurendab tehnovõrkude talumise tasu 7,5 protsendini rajatise aluse maa maksustamishinnast.
“Lõpuks ometi on seadusandja tunnistanud fakti, et tehnorajatisi taluvatele kinnistuomanikele on vaja hüvitada kulud, nagu maamaks ja teatud juhtudel ka hoolduskulud ning ühtlasi saamata jäänud tulu,” teatab Talumiskohustusega Omanike Liidu juhatuse esimees Eivor Maiväli, kes on uue regulatsiooni kehtestamisega rahul.
Nüüd on antud selged koefitsiendid talumistasu arvestamiseks ja enim koormatud maaomanikele senisest suuremaks talumistasu maksmiseks. Kitsenduse ulatuseks määratakse kas 100 või 50 protsenti. Kui kitsendus on 0 protsenti, siis talumistasu ei maksta.
Üle Eestimaa paiknevad elektri põhivõrgu liinid umbes 17 000 mitte riigimaa katastriüksusel ning jaotusvõrgu liinid umbes 400 000 katastriüksusel. Kuna senised talumistasud on väga madalad, on vaid murdosa maaomanikke esitanud tehnovõrgu omanikule taotluse maksta talumistasu. Elektri põhivõrgu ettevõtja maksis talumistasusid 45 000 eurot, uue korraga oleks see summa 125 000 ja taotluste arvu kasvades võib ulatuda kuni 1,2 mln euroni.
Mis muutub maaomanike jaoks?
Eivor Maiväli toob järgmise näite. Vändra vallas asuva ühe hektari suuruse elektri kõrgepingeliini kaitsetsoonis asuva metsamaa eest oli varasema regulatsiooni järgi ette nähtud talumistasuks umbes 22 senti aastas, uue regulatsiooni kohaselt peaks tasu olema 16,80 eurot aastas.
Samas toob Maiväli esile, et üks olulisemaid nende liidu ettepanekuid, millega ei arvestatud, puudutas tehnovõrgu kitsenduse sisulise ulatuse koefitsientide tabelit.
“Jõustunud seaduse kohaselt võetakse kitsenduse ulatuse aluseks elektrivõrkude puhul võrguettevõtja tüüp – kas tegu on põhivõrgu või jaotusvõrgu ettevõttega, mitte aga tehnorajatise tegelikult põhjustatud kitsendusi,” selgitab Maiväli. Ta toob esile, et näiteks tootmismaal või elamumaal asuvate elektriliinide eest on talumistasu ette nähtud siis, kui liinid kuuluvad Eleringile (põhivõrk), mitte aga siis, kui need kuuluvad näiteks Elektrilevile (jaotusvõrk). Samas piirangud võivad olla täiesti võrreldavad (mõlemal ettevõttel on näiteks 110 kV kõrgepingeliinid) ja tehnorajatiste alust maad ei saa omanik kasutada kummalgi juhul. See aga on sarnastes olukordades olevate omanike ebavõrdne kohtlemine.
Talumiskohustusega Omanike Liidu juht toob järgmise näite. Kui Harku vallas 1000 ruutmeeri suuruse elektri jaotusvõrgu (Elektrilevi) õhuliini kaitsetsoonis oleva elamumaa eest oli varem ette nähtud 33,53 eurot aastas, siis uue regulatsiooni kohaselt tasu ei maksta. Kui sama näite puhul oleks tegu aga põhivõrku (Eleringile) kuuluva õhuliiniga, oleks tasu suurus 335,25 eurot aastas. Mõlemal juhul oleks omanikule piirang sisuliselt sarnane, kuid talumistasu oluliselt erinev.
Ehkki tasu suureneb, ei kata see enamikul juhtudel siiski tekitatud kahju, sest maa maksustamise hind arvutatakse 2001. aastal tehtud maa korralise hindamise järgi.
“Igaüks saab aru, et 17 aastaga on maa hinnad sedavõrd muutunud, ning võtta omandiriive hüvitamisel aluseks nii vanad hinnad ei ole kohane. Vaja on uut maa korralist hindamist ja uute tulemuste kehtestamist,” kritiseerib Eivor Maiväli.
Maa-ametist antakse teada, et uut maa korralist hindamist ei ole veel otsustatud. Kuni uut hindamist pole, kehtivad senised tulemused ja need on aluseks uue talumistasu arvutamisel.
Maa-amet hakkab arvutama
Seadusemuudatus toob maa-ametile kaasa talumistasu arvutamiseks vajaliku tehnovõrkude aluse maa maksustamishinna arvutamise. “Selgitame kitsendusi põhjustavate objektide infosüsteemis välja tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindala. Seejärel korrutame kitsenduse pindala ja katastriüksuse pindala suhte (s.o kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient) maa maksustamishinnaga,” selgitab maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja Andres Juss.
Maa-ameti arvutused peaksid olema tehtud 1. jaanuariks 2019, mil seadusemuudatused jõustuvad.
Lugege edasi Maalehest
