Hea teada

Maaleht: Uued tehnovõrgu talumise tasud

facebook
01.veebruar 2018
Tehnovõrgu talumise tasu saamiseks tuleb omanikul teha avaldus võrguettevõtjale. Uue korra järgi hakatakse suuremat tasu maksma 1. jaanuarist 2019.  
Tehnorajatised põhjustavad maaomanikele majandustegevuse piiranguid, seetõttu lähtus justiitsministeerium uute määrade väljatöötamisel sellest, et hüvitatud saaks eelkõige omaniku kulud kaitsevööndis ja oleks ka teatud tasu võõra maa kasutamise eest.

Kuna tehnovõrkude talumise tasu mõjutab võrkude kaudu osutatavate teenuste hinda, ei nõustunud parlament omanike esindusühenduste ettepanekuga maksta maa kasutustasu turuhindadest lähtudes.


Talumistasu arvestamine

Talumistasu makstakse aastas 7,5 protsenti maa maksustamishinnast. Tasu arvutatakse liini kaitsevööndi ulatuses, mis üldjuhul on näha maakatastrist.  
Tasu suurus sõltub siiski sellest, milline on kitsenduse mõju omandile. Põllumaa sisse paigutatud maakaabelliin ei takista maa harimist, küll aga metsa läbiv kõrgepingeliin välistab liini all metsa kasvatamise.

Seda mõju ulatust arvestab asjaõigusseaduse rakendamise seaduse lisaks olev tabel, mis sisaldab tehnorajatise ja maatüki sihtotstarbest lähtuvad koefitsiendid, millega talumistasu läbi korrutatakse.

Kui maatulundusmaal (haritav maa, metsamaa) asub elektri- või gaasivõrk, siis ongi talumistasu 7,5 protsenti maa maksustamishinnast, kui seda maad ei saa sihtotstarbeliselt kasutada.

Kui eelnimetatud tehnorajatis ei takista oluliselt maatüki kasutamist või asub maatulundusmaal side- või kaugküttevõrk või ühisveevärk-kanalisatsioon, korrutatakse saadud tasu läbi koefitsiendiga 0,5.

Muu sihtotstarbega maade puhul (elamumaa, ärimaa, transpordimaa jne) talumistasu ei maksta, välja arvatud, kui tegu on elektri ja gaasi põhivõrguga. Sellist lahendust ei saa siiski pidada õiglaseks, sest tehnorajatiste omanikud on eraõiguslikud isikud, kes kasutavad sel juhul tasuta teise omaniku maad.

Põhjendamatu on ka sellise minimaalse hüvitise maksustamine 2/3 ulatuses tulumaksuga. Talumistasu ei maksta selle liini eest, mis varustab vaid sama kinnistut avaliku teenusega ehk tegu on liiniga omaniku huvides. Lisaks talumistasule on uue seaduse kohaselt võimalik omanikul nõuda ka muude lisakulude hüvitamist, kui ta need ära põhjendab ja need kulud on suuremad kui kolmandik arvutatud talumistasust.

Kõne alla tulevad näiteks kulud seoses kohustusega tagada liinide aluse maatüki heakord (muru niitmine asulates). Õiglane uuendus on ka see, et kui tehnorajatis asub omaniku ruumides (alajaam, sidepaigaldis vms), siis selle ruumi kasutamise eest võib omanik nõuda turuhinda (üüri). Alla üheeurost talumistasu välja ei maksta ja omanikku sellega ei narrita.


Avaldus esita kohe

Talumistasu maksmiseks tuleb omanikul teha avaldus võrguettevõtjale. Vastava info ja vormid leiab ettevõtjate kodulehtedelt. Endale tuleb selgeks teha, kelle võrk teie maal asub – kas näiteks Elektrilevi jaotusvõrk või Eleringi põhivõrk, sest need on täiesti erinevad ettevõtted.

Kortermajade puhul saab avalduse esitada ka korteriühistu. Avaldust ei pea esitama igal aastal uuesti ja edasi kehtivad ka varem esitatud avaldused. Avalduses tuleb ära näidata enda konto ja kinnitus, kas tehnorajatis takistab maatüki sihtotstarbelist kasutamist kaitsevööndis või mitte. Seega esitage avaldusi.

Tuleb rõhutada, et seadusest tulenev talumistasu kehtib juhul, kui pole kokku lepitud teistsuguses tasus. Seadusjärgne talumistasu kehtib eelkõige nende tehnorajatiste kohta, mis on rajatud enne maa kinnistusraamatusse kandmist. Kui uuemal ajal on liinid rajatud notariaalse servituudi kokkuleppe alusel, siis võib olla seal viide kas kokkulepitud tasule või seadusjärgsele talumistasule või võib olla servituut seatud tasuta.

Seega ei keela maaomanikul miski uute servituudilepingute sõlmimisel jõuda teistsuguse tasu kokkuleppeni. Lisaks on praktikas tavaline, et servituudi saav võrguettevõtja kannab nõudmisel kõik omaniku ühekordsed kulud, mis on seotud lepingu sõlmimisega (notari juurde sõidu kulu, töölt puudumisega seotud kahju vms).

Priidu Pärna artikkel ilmus Maalehes 01.02.2018


Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki