- EHITUS ja SISUSTUS 2020 ettekanded
- Uudised
- Hea teada
- Nõustamiskeskus ÕIGUSKINDLUS
- Juristi rubriik ajakirjas "Kodu ja Aed"
- Muinsuskaitse
- Korteriomandi- ja korteriühistuseadus
- Muud
- LIIKMEMAKS/ KODUKAART
- Kodud korda!
- Energia, keskkond ja koduohutus
- petitsioon.ee
- E-uudiskirja arhiiv
- Eesti Omanike Keskliit
Hea teada
Riigikontroll: liginullenergiahoonete nõuded käivad Eestile ülejõu
Kuigi direktiivi järgi tuleb liginullenergiahoonetele üleminekuks koostada kava, ei ole majandus- ja kommunikatsiooniministeerium seda teinud. Küll aga on ministeerium toetanud liginullenergiahoonete tüüpprojektide väljatöötamist ja näidishoonete ehitamist.
Riigikontrolli hinnangul ei pruugi Eesti ehitussektor, hoonete tellijad ega kohalikud omavalitsused olla valmis ettenähtud tähtajaks liginullenergiahoonete ehitamisele üle minema. Intervjuudes Riigikontrollile on välja toodud, et liginullenergiahoonete ehitamise nõude tähtaja aasta võrra varasemaks toomisel on oluline mõju ettevõtjate äriplaanidele ning seda otsust ei oleks tohtinud kergekäeliselt vastu võtta. Vajalik võib olla juba kinnitatud planeeringute ja projektide ümbertegemine.
Ka puudub riigil terviklik ülevaade avaliku sektori hoonete energiakasutusest ja seisukorrast, sest info on eri registrites laiali. Seetõttu on keeruline teha informeeritult rekonstrueerimise ja rahastamise otsuseid.
Riigikontrolli hinnangul võiks ehitisregister olla see riigi register, kust on võimalik saada kogu infot kõikide hoonete kohta, sealjuures teisi registreid dubleerimata.
Praegu aga esinevad ehitisregistris lüngad nii energiamärgiseid kui ka hoonete rekonstrueerimist puudutava teabe osas. Tervikliku ülevaate saamist raskendab ka asjaolu, et paljudel avaliku sektori hoonetel puudub energiamärgis, mille olemasolu on üle 250 m2 pinnaga avaliku sektori hoonetel kohustuslik ning mis on vajalik hoone energiakasutusest ülevaate saamiseks.
Hoone energiatarbimise hindamiseks vajalik energiamärgis puudus 2017. aasta seisuga 38%-l keskvalitsuse ja 49%-l kohalike omavalitsuste omandis ja kasutuses olnud hoonetest, millel on märgis kohustuslik.
Kohalikud omavalitsused on aastateks 2017–2021 koostatud eelarvestrateegiates kavandanud hoonete korrastamiseks 680 miljonit eurot. Riigikontrolli hinnangul on aga omavalitsuste tegelik investeerimisvõimekus väiksem: umbes kaks kolmandikku planeeritud summast.
Riigikontroll soovitab töötada välja meetmed avaliku sektori hooned energiatõhusamaks muuta, sealjuures võimalused kaasata erasektor rahastusse. Riigihalduse ministril soovitas Riigikontroll riigi kinnisvara investeeringuid planeerides veenduda, et oleks täidetud kolm protsenti keskvalitsuse hoonete pinna rekonstrueerimise nõue, ja kavandada edaspidi keskvalitsuse hoonete energiatõhususe investeeringud regulaarselt, olulise osana riigi kinnisvara juhtimissüsteemist.
NB!
- Perioodiks 2017–2021 otsustatud investeeringute pinnalt saab rekonstrueerida vaid 10 000 m2 hoonepinda vajalikust 25 000st aastas, millega oleks täidetud nõue muuta igal aastal 3% keskvalitsuse hoonete pinnast energiatõhusaks.
- Puudub terviklik ülevaade avaliku sektori hoonete energiakasutusest ja seisukorrast, mistõttu on keeruline teha informeeritult rekonstrueerimise ja rahastamise otsuseid. Registrite andmed on puudulikud ning erinevate andmekogude vaheline andmevahetus lonkab.
- Liginullenergiahoonete ehitamisele üleminek seab uute hoonete ehitamisele senisest rangemad nõuded. Eesti ehitussektor, hoonete tellijad ega KOVid ei pruugi olla valmis ettenähtud tähtajaks liginullenergiahoonete ehitamisele üle minema.