Kasutusloa puudumine vähendab kinnisvara likviidsust ja on kindlustusjuhtumite puhul raskendab asjaolu.

Uus Maa kinnisvarabüroo kutselise maakleri Marina Hoduse sõnutsi on sellist kinnisvara, mille dokumendid pole korras, päris palju.

„Kõige suurem probleem on, et pangad ei rahasta objekte, millel pole kasutusluba. See tähendab, et omanik ei saa oma kinnisvara edukalt müüa, niikaua kui dokumendid pole korras,” hoiatas Hodus. Ühtlasi on kasutusluba oluline sellepärast, et see kinnitab: korter või maja on ehitatud projekti järgi ning on kasutuskõlblik, turvaline ja ohutu.

„Paraku puutume selle probleemiga kokku päris tihti. Kui ehituslubade olukord on veel enam-vähem korras, siis kasutuslubadega on keeruline. Kõige rohkem puudutab see miljööväärtuslikke piirkondi nagu Kalamaja, Pelgulinn, Uus Maailm,” ütles ta.

„Nendes piirkondades on palju ilusaid korda tehtud korterelamuid, mis iseenesest on positiivne nähtus, kuid enamik neist on renoveeritud buumi ajal, mil kehtisid teistsugused nõudmised,” tõi Hodus näite.

Arendajad ja korteriühistud tellisid tema sõnutsi varem tihti projekti ja said ehitusloa, aga kasutusloa vormistamist ei peetud oluliseks. „Põhiline põhjus oli see, et siis seda ei nõutud ega peetud vajalikuks, elada on ju võimalik ka ilma. Ehitusseadus muutus 2015. aastal ja siis saabus uus reaalsus,” lisas ta.

Pank jälgib dokumente

„Ilma kasutusloata kinnisvara on vähem likviidne. Sellist kinnisvara saab müüa ostjale, kel on raha täielikult olemas. Peale selle on müügiperiood oluliselt pikem. Tegelikult on ostjad muutunud palju teadlikumaks ega soovigi väga osta kinnisvara, mille dokumendid on puudulikud,” nentis Hodus.

„Samas kui mõni dokument on puudu, ei tähenda see veel finantseerimisest keeldumist. Iga olukorda analüüsitakse eraldi. Oluline on aru saada, mis põhjusel on puudujäägid tekkinud,” lisas Pärgma.

Tema sõnutsi polnud tänapäevasel kujul ehitus- ja kasutusload varem nõutavad, mistõttu enne 1995. aasta 22. juulit rajatud ehitisel ei pea olema sellist ehitus- ja kasutusluba, mida praegu väljastatakse. „Ehitise õiguslikkuse tõendamiseks piisab projekti olemasolust. Kui enne 1995. aasta 22. juulit ehitatud elamu andmed on ehitisregistrisse kantud, pole eraldi projekti dokumente vaja,” kinnitas ta.

„Vara ostma asudes on soovitatav tutvuda ehitisregistris huvipakkuva ehitise kehtivate andmetega ning vajaduse korral suhelda kohaliku omavalitsusega ja korteriühistu olemasolul korteriühistuga,” rõhutas Pärgma. Kasutusloata vara ostmise sooviga laenutaotlusi tuleb ikka ette, lisas ta. Enamik neist on seotud eramutega, kuid on ka juurdeehitusega korterelamuid.

„Kui ostja otsustab osta vara, mille dokumentatsioon on puudulik, arvestab pank finantseerimisel sedagi, kas laenuvõtja soovib ja suudab vajalikke töid teha,” lisas Pärgma.

Kindlustamisega tekkib probleeme

Juhul kui ehitusloata püstitatud hoone on hävinud, maksab kindlustusandja Pärgma sõnutsi hüvitise välja. Hüvitise suurus tähendab hoone kalkulatsioonijärgset taastamismaksumust, millest arvatakse maha kahjustunud hoone füüsilisele kulumile vastav osa kindlustusjuhtumi eelse seisuga. Maha arvatava summa arvestavad välja ehituseksperdid.

Artikkel ilmus 6.06.2019 Eesti Päevalehes

autor: Liisa Rebane