Kohalike omavalitsuste ülesanne on kohaliku elu küsimuste lahendamine. Kohalike teede ja liikluse korraldamine on üks sellistest. Teed jagunevad ehitusseadustiku järgi erateedeks ja avalikult kasutatavateks teedeks. Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks.

Eratee määrab avalikuks kasutamiseks tee asukoha kohalik omavalitsus haldusaktiga. Seejärel peaks omavalitsus selle maa omanikult omandama või seadma sundvalduse kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras.

Eratee avalikuks kasutamiseks määramisega lähevad kohalikule omavalitsusele üle kõik teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus, sh tee hoolduse ja lume lükkamise kohustus. Varasemalt sätestas erateede avalikku kasutusse võtmist teeseadus ja selle kohaselt sõlmis omavalitsus tee avaliku kasutamise lepingu eratee omanikuga. Kuigi teeseadus enam ei kehti, siis selle alusel sõlmitud lepingud kehtivad kuni nende tähtaja lõpuni.

Kui omavalitsuse ametnik avaldab soovi teemaa tasuta omandada, siis sellise mõttekäigu võib ju ametnik teha. Surve avaldamine maa tasuta võõrandamiseks on aga lubamatu ja pole seadusega kooskõlas.

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus näeb ette, et omavalitsus peab tegema omanikule ettepaneku maa omandamiseks tasu eest. Maa peab ekspert ära hindama ja omanikule tuleb maksta vabatahtliku võõrandamise korral ka 20% motivatsioonitasu, s.t omanik peab saama 120% maa hinnast. Sellise võõrandamistehingu vormistab notar. Maa omandamise asemel võivad vald ja omanik ka kokku leppida notariaalses teeservituudi seadmises valla kasuks, mis sisuliselt on analoog kunagi sõlmitud tee avaliku kasutamise lepingule.

Kui omanik ei nõustu maatüki vabatahtliku võõrandamisega sellise hinnaga, siis on omavalitsuse volikogul õigus otsustada maa sundvõõrandamine või sundvalduse seadmine. Neil juhtudel motivatsioonitasu ei maksta ja omanikule hüvitatakse teemaa turuhind. Sundvalduse seadmine on sisuliselt teeservituudi seadmine omavalitsuse otsusel ja sel juhul jääb maa omanikule alles. Eriti kergliiklusteede puhul on otstarbekas maa sundvõõrandamise asemel seada sundservituut. Ka sundvalduse seadmisel tuleb maksta kasutustasu turuhinna alusel.

Kui vald on saanud teemaa omanikuks, siis teemaa võõrandamine uuesti kolmandatele eraisikutele on pigem teoreetiline oht. Kui tee oli määratud avalikuks kasutamiseks, siis peaks sellisele võõrandamisele eelnema vastava otsuse muutmine. Kui omanik võõrandab teemaa vallale, saaks ta selles lepingus kokku leppida ka enda ostueesõiguses, kui sellist maad peaks tulevikus müüdama.