Hea teada

Professor: ventilatsioonita ruumist on võimalik COVID-19 nakkus saada ka õhu kaudu

facebook
26.märts 2020

Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski ütles, et ventilatsioonita ruumides on võimalik koroonaviiruse COVID-19 nakkus saada ka õhu kaudu, sest viiruse osakesed võivad õhus püsida tunde.

Selle vältimiseks soovitas teadur ruume tuulutada ja retsirkulatsiooniga süsteemides kasutada täies ulatuses välisõhku.

"Praegu eksperdid peavad tõenäoliseks viiruse levimist õhu kaudu, siis kui ruum on ventileerimata. Siis tekib tervesse ruumi sama kõrge viiruse kontsentratsioon, kui see on ühe meetri kaugusel nakatunud inimesest," rääkis Kurnitski ERR-ile.

Kui seni on räägitud, et viiruse piisad, mida inimene välja hingab on piisavalt rasked, et kukuvad kohe maha ja pindadele, siis tegelikkuses enamus piiskadest aurustub poole sekundiga väiksemateks peenosakesteks ja alla viie mikromeetri suurused peenosakesed võivad Kurnitski sõnul õhus püsida tunde. On teada, et viirus püsib õhus aktiivne kuni kolm tundi ning pindadel kaks kuni kolm päeva. Kurnitski sõnul langeb ventileeritud ruumides nende osakeste kontsentratsioon kiiresti ja inimene ei saa nakatumiseks vajalikku kogust ehk doosi.

Ta selgitas, et kui ventilatsiooniks kasutatakse vaid tagastuvat siseõhku, ehk õhk ringleb, siis on see sisuliselt sama kui ventilatsiooni ei ole.

Siiski nimetab ta seda väiksemate ruumide probleemiks vanemates hoonetes, kus ei ole töökorras ventilatsioonisüsteeme. Suurematele supermarketitele on edastatud soovitused kasutada ventilatsioonis täies ulatuses välisõhku.

"Ventilatsiooni küsimus on aktuaalne, sest halva ventilatsiooniga ruumis on nakkusoht suurem. Selle tõttu ennetavad meetmed on olulised ja hea ventilatsioon tuleb tagada. Oluline on just nõuetekohane välisõhuhulga määr inimese kohta," ütles Kurnitski.

"Hoonetes kus kasutatakse retsirkulatsiooniga ehk tagastusõhuga ventilatsioonisüsteeme on soovitatav need ümber lülitada täies ulatuses välisõhu peale. Sellega välditakse viiruste kandumist väljatõmbeõhust sissepuhkeõhku," selgitas Kurnitski.

Ta märkis, et praegusel kevadisel ajal, kui ei ole olulist kütte- ega jahutusvajadust, on tagastusõhust loobumine võimalik mõne väikese seadistusega ning see ei tekita olulist energiakulu ega temperatuuriprobleeme. "Keerulisem võib olla ruumisiseste nn Split-seadmete või puhur-konvektorite kasutamisest loobumine. Need seadmed ajavad õhku ringi jahutamise eesmärgil ning viirusi võib filtritesse jääda ja ka sealt vabaneda," rääkis teadur.

Kurnitski täpsustas, et retsirkulatsiooni ümber lülitamine välisõhu peale ning võimalusel puhur-konvektorite väljalülitamine on põhilised soovitused kaubanduskeskustes.

Valitsuse otsusega on kaubanduskeskused alates reedest küll suletud, ent nendes asuvad apteegid ja toidupoed jäävad avatuks, mis kasutavad sisuliselt kaubanduskeskuses olevat ventilatsiooni.

Büroohoonetes on Kurnitski sõnul soovitatav vastavalt töötajate arvule ja kohalviibimisele vajadusel pikendada ventilatsiooni käiduaegasid, samuti hoida ventilatsiooni sees nt poolel kiirusel väljaspool hoone kasutusaega ning tagada, et WC-de väljatõmbed töötavad pidevalt 24 tundi päevas.

Kurnitski sõnul on töökorras ventilatsioonisüsteemidega hoonetes, kus inimesi tänu kaugtööle on vähem, on olukord väga hea ning mingeid meetmeid rakendada pole vaja. Asutustes või ettevõtetes, kus inimesed töötavad tavapäraselt, on soovitatav käivitada ventilatsioon mõned tunnid tavapärasest varem, samuti pikendada käiduaega õhtul.

"Ventilatsioon soovitatakse jätta tööle vähendatul võimsusel ka väljaspool hoonete kasutusaegasid, et võimalikud viirustega peenosakesed välja ventileerida," sõnas Kurnitski.

"Hoonetes, kus pole sisekliimat tagavaid ventilatsioonisüsteeme, soovitakse intensiivset tuulutamist akna kaudu, näiteks 15 minuti jooksul kui sisenetakse ruumi, kus teised inimesed on varasemalt viibinud," lisas ta.

Kurnitski tõi välja, et ventilatsiooni teemal on olnud ka ülereageerimisi, mis teadmatuse puhul on olnud kerged tekkima.

"Näiteks õhu niisutamisest ei ole SARS-CoV-2 viiruse puhul mitte mingisugust kasu, ventilatsiooniseadmete välisõhufiltrid ei ole antud kontekstis saasteallikad ega vaja vahetust. Samuti pole vajadust ventilatsioonitorustiku puhastamiseks, sest viirused ei satu sissepuhketorustikku juhul kui välditakse retsirkulatsiooni. Kui kevadel tulevad korralised filtrite vahetused, siis hooldusfirmad peavad seda tegema tavapäraste kaitsevahenditega, mille kasutamine nakkusohu olukorras on olulisem kui muidu," rääkis Kurnitski.

Artikkel ilmus err.ee

Toimetaja Aleksander Krjukov

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki