Hea teada

Priidu Pärna Maalehes: Rail Balticu trass neelab maatükke, uusi maid vastu andmata

facebook
07.mai 2020
Rail Balticu trassi ääres elavatele maaomanikele lubati algselt maadevahetust, nüüd aga pakub riik maade eest vaid kompensatsiooni.
Maalehe poole on pöördunud mitmed murelikud maaomanikud. Nii teatab üks Maalehe lugeja, et Rail Balticu loodav viadukt kulgeb läbi tema kinnistu. Kohtumistel lubati, et vajadusel saab riigile vajamineva maatüki vahetada teise vastu.    
“Nüüd pole maadevahetusest juttugi, sain teatise maa osalise omastamise kohta ja kiirelt nõuti ka vastust,” teatab lugeja. Inimesed arvavad, et maa-amet ei püüa enam üldse maadevahetusega tegelda, neile on sobivam, kui saab lihtsamalt, survestades maaomanikku. 

Nii ongi mitme kinnistu omanikud mures, et neilt võetakse maatükid käest, ehkki algselt lubati, et üks maatükk vahetatakse teise samaväärse vastu. Küsitakse, mida peaks maaomanik jälgima, et petta ei saaks. Kes maksab kinni mõõdistamisega seotud kulud?

Rail Balticu koridoris maade omandamist reguleerib 2018. aastal vastu võetud “Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus”. See akt näeb ette, et raudtee ehitust loetakse avalikuks huviks ja vajalike maade omandamiseks peab riik omanikuga esmalt läbirääkimisi.

Kui need ei õnnestu ja maad pole võimalik omandada notariaalse tehinguga, võib riik maa sundvõõrandada haldusakti alusel lepingut sõlmimata. Mõlemal juhul peab omanik saama õiglase ja kohese hüvitise, mille määramisel võib kasutada kinnisvarahindajaid. Omanik peab igal juhul saama turuhinnale vastava hüvitise.   

Võõrandamise eest motivatsioonitasu

Kõik maade omandamise kulud (jagamine, maamõõtmine, hindamine, lõivud ja notaritasud) kannab riik. Vabatahtlikku võõrandamist peaks soosima asjaolu, et lisaks maatüki väärtusele makstakse ekstra motivatsioonitasu 20 protsenti kinnisasja väärtusest, kuid mitte rohkem kui 50kordne keskmine brutokuupalk. Lisaks makstakse omanikule menetluses osalemisega kaasnevate asjaajamise kulude eest ühekordset hüvitist, mis vastab keskmisele brutotunnipalgale 16 tunni eest. Sundvõõrandamisel eelnimetatud lisatasusid ei maksta.

Seadus näeb ette, et riik peab omanikku omandamismenetluse alustamisest teavitama ja tegema oma pakkumise ning selle üle omanikuga läbi rääkima. Menetluse läbiviijal on seaduse kohaselt õigus pakkuda omandamise eesmärgist ja olukorrast tulenevalt omanikule kinnisasja omandamist või kinnisasja vahetamist või maatükkide ümberkruntimist. Kui omandatakse vaid kinnisasja osa ja kinnisasi seetõttu tükeldatakse või kaotab väärtust selliselt, et selle üht või mitut osa ei saa enam otstarbekalt kasutada, on kinnisasja omanikul õigus nõuda kogu kinnisasja või selle osa omandamist või maakorralduse läbiviimist, kui see on võimalik.

Kui eelnevatel tutvustavatel kohtumistel räägiti inimestele maade vahetamisest, siis peeti tõenäoliselt silmas, et see on üks võimalus. Kinnisasja vahetamisel lähtutakse sellest, et vahetatakse reeglina ühesuguse sihtotstarbega katastriüksusi ja vahetatavad kinnisasjad peavad paiknema sarnases turupiirkonnas.

Kinnisasja omanikule võidakse hüvitada vahetatavate kinnis-asjade väärtuste vahe rahas. Kinnisasja vahetamisel 20% motivatsioonitasu ei maksta. Seega võib olla maa müümine koos motivatsioonitasuga kasulikum ja saadud raha eest võib omanik ise uue sobiva maatüki osta. Riigile tundub samuti, et mugavam on maksta omanikule raha ning mitte tegelda vahetuskauba väljaselgitamise ja väljamõõtmisega. Sageli ei pruugi riigil sellist sama sihtotstarbega vaba maad läheduses ollagi.


Varaline kahju tuleb hüvitada

On oluline, et tegu on haldusmenetlusega, mida riik peab läbi viima kodanike huve arvestavalt ja head haldustava järgides. Ka seadusetäht ütleb, et kinnisasja omandamise menetluses selgitatakse välja kinnisasja omaniku soov ja menetluse läbiviija võimalused pakkuda kinnisasja omandamiseks alternatiive. Seega, kui omanik on saanud pakkumise, on tal õigus esitada sellele vastuväiteid ja paluda riigil esitada alternatiive maa ostmisele. 

Lisaks hüvitisele peab riik kompenseerima selgelt tuvastatud ja tõendatud otseselt kaasneva varalise kahju, mis on tekkinud kinnisasja turuväärtuse vähenemisega äralõike tõttu. Otseselt omanikule kaasneva varalise kahjuna käsitatakse eelkõige ehitise likvideerimist või kasutuks muutumist, samuti muude parenduste kasutuks muutumist, detailplaneeringu elluviimise võimaluse kaotamist või ehitusvõimaluse vähenemist; metsa, muu taimestiku ja istanduse hävimist; kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu likvideerimist või pikenemist. Tundub, et uute tarade rajamine on kulu, mida riigilt saaks sisse nõuda, kuna on maade võõrandamise tagajärg.

Kinnisasja omaniku saamata jääva tuluna käsitatakse kasu, mida isik oleks tõenäoliselt saanud, eelkõige tema tehtud ettevalmistuste tõttu, kui kinnisasja omandamist ei oleks toimunud. Saamata jääv tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Ka saamata jäänud tulu kuulub hüvitamisele, kuid neid tulusid on praktikas juba raskem määratleda.

Kommentaare saate lugeda

https://maaleht.delfi.ee/tasubteada/priidu-parna-rail-balticu-trass-neelab-maatukke-uusi-maid-vastu-andmata?id=89763081&com=1

Artikkel avatud tellijatele.

Artikli autor Priidu Pärna
Omanike Keskliidu juhatuse esimees
ilmus 7.mai 2020 Maalehes

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki