Hea teada

Tallinnas muutus heakorraeeskiri – enam niitmata muru pikkust ei mõõdeta

facebook
29.mai 2020
Tallinna linnavolikogu muutis 28.05.2020 istungil heakorraeeskirja. Suur osa muudatusi on seotud keskkonnakaitsega. Võrreldes kehtinud heakorraeeskirjaga täpsustati linna ametiasutuste kohustusi ja heakorranõudeid.    

Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik ütles, et heakorraeeskiri peab ajaga kaasas käima. „Näiteks on elurikkuse aspektidest lähtuvalt kadunud nõue muru pikkuse kohta. Ametnikud ei pea käima joonlauaga muru pikkust mõõtmas, eeldame et inimesed suudavad ise oma aias haljastuse korras hoida. Eestlane on harjunud niidetud muruga, kuid järjest sagedasemad suvised kuumalained on näidanud, et murukamara päikese eest kaitsmiseks ja mullani kõrbenud ning tolmava maapinna vältimiseks on selle nõude kaotamine mõistlik,“ tõi Terik näite. „Samas vajas lehepuhurite kasutamine konkreetset reguleerimist. Nende massiline kasutamine on kaasa toonud nii müra- kui ka õhureostuse,“ lisas volikogu esimees.

Lehepuhurit on lubatud kasutada vaid lehtede kokkukogumiseks. Puhuriga tänavate puhastamine on keelatud, kuna see ei eemalda tolmu linnaruumist, vaid pärast õhku paiskumist langeb see uuesti maha. Selline tegevus suurendab õhusaastet, millel on kahjulik mõju nii linnaelanike tervisele kui keskkonnale.

Linnavolikogu liikme Mart Kallase sõnul on tal hea meel, et linn on võtnud heakorra tõsisema vaatluse alla ning on uuendanud vastavat regulatsiooni. „Küll aga teeb muret, et EKRE fraktsiooni hinnangul on eeskirja menetledes ignoreeritud erialaliidu ettepanekuid, mis juhivad tähelepanu asjaolule, et heakorraeeskiri on nii mõneski osas vastuolus muude kehtivate õigusaktidega. Riigihangete vaidlustuskomisjon on juhtinud tähelepanu, et omavalitsusel ei ole õigust väljuda riiklike õigusaktidega sätestatud normidest ning kui seda siiski tehakse, ei ole sellised sätted kehtivad. Seega oleksime oodanud, et eeskirja menetlenud ametid ja komisjonid oleksid vastavad vead enne volikogusse hääletusele saatmist kõrvaldanud,“ leidis Kallas.

Erinevalt kehtinud heakorraeeskirjast, mis kohustas kinnistu omanikku hoidma muru ja rohu 15 sentimeetri kõrguse, on nüüd kohustus tagada haljastuse korrashoid ja vältida kinnistu võsastumist. Kinnistu omaniku kohustus on hooldada avalikus kohas vaadeldavat, kinnistule rajatud haljastust selliselt, et taimedele on tagatud vajalikud kasvutingimused. Haljastuse hooldamise kohustus on ka müügikoha omanikul. Keskkonnakaitse huvides on keelatud kasutada taimekaitsevahendeid, mis ei ole kantud taimekaitsevahendite registrisse.

Uue korra kohaselt anti Tallinna keskkonna- ja kommunaalametile või linnaosavalitsustele õigus sõlmida kinnistuomanikega lepinguid puhastusala (kõnnitee, mis asub teega külgneva kinnistu ja sõidutee vahel) heakorratööde tegemiseks ning määratakse kindlaks nende tööde maksumus.

Võrreldes kehtinud heakorraeeskirjaga ei reguleerita enam kortermajade elanike tegevust (nt pesu kuivatamist, riiete kloppimist ja rõdu kasutamist), sest korteriomanike omavahelisi suhteid reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseadus.

Avalikult kasutataval linnamaal paiknevate objektide korrashoiu ja hoolduse eest vastutab nende omanik, kes peab tagama ka nende ümbruse heakorra kuue meetri raadiuses. Lisaks on heakorratöid takistava mootorsõiduki omanik või vastutav kasutaja kohustatud tegema heakorratöid (sh lume ja jää koristus) mootorsõiduki ümbruses ühe meetri raadiuses.


Allikas: Tallinna koduleht

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki