Võõral maatükil viibides tuleb järgida seaduses sätestatud piiranguid ja maatüki omaniku õiguspäraseid nõudeid ning võimalikult suures ulatuses vähendada keskkonnahäiringute teket, võõral maatükil viibides tuleb arvestada maatüki omaniku huve, eelkõige vältida omandi kahjustamist ja kodurahu häirimist, ütleb seadus. Omanik ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav.
Eratee või raja kasutamise liigset koormavust eeldatakse õuemaal asuva eratee või raja korral. Seadus ütleb seega selgelt, et võõral maal viibides tuleb järgida maaomaniku ettekirjutusi, nõudeid või tähiseid, sh keeldu maatükil viibida. Veelgi enam, § 32 ütleb selgelt, et ei saa eeldada, et maatüki omanik on lubanud mootor- või maastikusõidukiga tema maatükil viibida, ja seda isegi juhul, kui omanik ei ole oma maatükki piiranud või tähistanud.
Kui ATVga sõitja rikub seadust ja omaniku nõudeid, on omanikul õigus nõuda rikkumise lõpetamist, sealhulgas õigus kasutada mõistlikus ulatuses jõudu oma valduse kaitseks. Omavalitsus selliseid vaidlusi ei lahenda. Politsei sekkumine sellise olukorra lahendamisse võib olla keeruline, sest küsitav on, kas tegu on avaliku korra rikkumisega või eraisikutevahelise vaidlusega, mida peab lahendama kohus. Samas on võõral maal liikumine reguleeritud keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, mis on oma olemuselt avalik-õiguslik dokument. Varem olid need küsimused sätestatud asjaõigusseaduses, mis on selgelt eraõiguslikke küsimusi (s.t eraisikutevahelisi suhteid) sätestav akt.
Karistusseadustikus § 266 kohaselt valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kui maa-ala on aiaga piiritletud ja tähistatud suletud eramaana, siis sinna ATVga tungimine võib kaasa tuua vastutuse karistusseadustiku alusel.