Hea teada

Arvi Hamburg Päevalehes: mis kasu on varustuskindlusest, kui tarbija ei jaksa kodus tulesid põlemas hoida ega tuba soojas hoida?

facebook
15.detsember 2021
Üha enam kuuleme uudistes elektrihinna rekorditest, justkui oleks tegu suurvõistluse sportlike tipptulemustega. Nõutust tekitab asjaolu, et arutleme tagajärgede üle. Elektrihinna kordades tõus ei saanud kuidagi olla ootamatu. 

Nõudlus suureneb, pakkumine jääb maha ja on ebastabiilne, lisaks poliitilised otsused kvoodikaubanduses. Ehk elektriturg on pärsitud. Aga hinnatõusu põhjuste ja turukorralduse analüüsi asemel kuuleme sõnumeid turu normaalsest toimimisest, varustuskindluse tagamisest ja energiahinde uuest reaalsusest. Me olevat pikka aega põhjendamatult madalate elektrihindadega ära hellitatud ja nüüd on põhjendatult õige uus reaalsus.

Tarbija rahakott aga ei vasta uuele reaalsusele. Oleme oma otsuste või otsustamatusega tekitanud olukorra, kus kodutarbijal et jätku palga- ega pensioniraha elektri- ja gaasiarve tasumiseks ning ettevõtjate toodete/teenuste energiasisendite hinnad muudavad esmatarbekaubad paljudele kättesaamatuks.

Meid julgustatakse, et elektri varustuskindlus on tagatud. Kuid mis kasu on varustuskindlusest, kui tarbija ei jaksa kõrge energia hinna tõttu kodus tulesid põlemas ja tuba soojas hoida. Energeetikas on olulised kolme tegurit: varustuskindlus, kättesaadavus/hinna taskukohasus ja keskkonnamõju. Süsteem peab püsima tasakaalus, vastasel juhul on energiamajandus kraavis.

Mida nüüd teha, kuidas tagajärgi leevendada?
Esmalt peavad otsustajad tajuma probleemi, mõistma kriisi tekkepõhjuseid ja hindama riske.
Maja põlemisel tuleb tulekahju kustutada ja kahjusid vähendada, seejärel on aeg tulekindla maja ehitamiseks.

Kustutustööd
Poliitiline siseriiklik otsus:
  • Riigimaksude vähendamine;
  • Taastuvenergia tasud riigieelarvest;
  • Kodu- ja väiketarbijatele börsiväline elektrikaubandus;
  • Elektri turuhinna fikseeritud suuruse ületamisel kompensatsioon tarbijale;
  • Võrgutasude osaline kompenseerimine;
  • Kombineeritud meetmed hädavajalikud.
„Tulekindla maja" ehitamiseks:
  • Eesmärk- soovitud seisund, sh prognoositavad riskid;
  • Enesehinnang (monitooring) ja muutusteks vajalike eelduste analüüs, sh elektritootmise struktuuri erinevused EL riikides;
  • Tegevus ja ressursid;
  • Tagasiside ja korrigeerimine.
Artikkel ilmus Eesti Päevalehes 14.12.2021
Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki
Toetame Ukrainat!
28.veebruar 2022