Auk kõnniteel – kelle mure?

Meie väikese kortermaja värava ees on kõnniteel asfaldis auk, mille läbimõõt u 40 cm ja sügavus ebaühtlane – 4–7 cm. Mitu inimest on seetõttu komistanud, üks laps jalgrattaga kukkunud, väikelapse ema, kes meie majas elab, on hädas väravast lapsevankriga sisse saamisel … Jah, koristama peab seda kõnniteed meie majaühistu – aga kes peaks lappima asfaldiaugu? Oleme linnaosavalitsust august teavitanud juba aasta eest.

Vastab 

Priidu Pärna,

notar, Eesti Omanike Keskliidu esimees

Ühest august võib olla palju tüli. Auk on tee osa ja omadus ehk lohk on tagurpidi muhk, nagu on öelnud Vladislav Koržets. Säärase lohu kõrvaldamise eest vastutab tee omanik. Teede korrashoidu sätestab ehitusseadustik. Esmalt tuleb selgeks teha, kes on kõnnitee omanik. Tee kuulub isikule, kellele valduses on ka tee kui rajatise alune maa.

Enamasti on kõnnitee omanik kohalik omavalitsus, kuid võib olla ka eraomandis olevaid kõnniteid. Ehitusseadustiku (EhS) §97 kohaselt tuleb teed hoida selle omanikul korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks.

Teede täpsemad seisundinõuded on kehtestanud majandus- ja taristuminister. Kergliiklusteede puhul seisab kirjas, et kattega kõnniteel ei tohi olla auke läbimõõduga üle 5 cm ja sügavusega üle 2,5 cm. Üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendi ehk hoiatusmärgiga.

Segadust võib teehoiu kohustuse jagunemisel tekitada EhS §97 säte, mis paneb majaomanikele kohustuse korraldada sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Niinimetatud puhastusala peab olema puhastatud aasta läbi ja selle heakord peab vastama ka majandus- ja taristuministri kehtestatud kergliiklustee seisundinõuete alla käivatele talihoolduse nõuetele. Selline eraomaniku õlule sätitud ja minu hinnangul ülemäärane koormis ei pane omanikele siiski aukude lappimise kohustust.

Niisiis tuleb aukude parandamist nõuda kõnnitee omanikult ehk omavalitsuselt. Kui omavalitsused on kärmed eraomanikke karistama,  juhul kui talvel jäävad kõnniteed hooldamata, siis sama varmad peaksid nad olema ka oma kohustuste täitmisel auke paigates. Kohtupraktikas on mitmeid lahendeid, kus tee omanik on pidanud vastutama teeaugust põhjustatud varalise kahju eest.