Kes saab pööningule lisapinda?
Elan Eesti-aegses nelja korteriga puitmajas. Üks teise korruse korter on nüüd müügis ja seda käivad vaatamas ostjad plaaniga tulevikus ka enda kohal olevale pööningule oma elamist laiendada. Kas ülejäänud korterite omanikud (meil on ka ühistu) saavad sel teemal sõna sekka öelda? Kui temal on õigus saada oma kasutusse osa pööningust, mis tema korteri peal, siis minul ehk osa keldrist, mis minu korteri all?
Vastab
Priidu Pärna,
notar, Eesti Omanike Keskliidu esimees
Kortermaja puhul võime eeldada, et selles eksisteerivad korteriomandid. Korteriomand koosneb reaalosast (korterist) ja selle juurde kuuluvast kaasomandiosast. Kui vaadata korterite puhul kinnistusraamatusse, siis näeme sealt kenasti, et inimesele kuulub näiteks eluruum nr 6 pindalaga 74 ruutmeetrit ja sellega on seotud kaasomandiosa 740/3596. Just kaasomandi osa näitab, et isikule kuulub osalus ka sellest, mis ei ole korterite reaalosa (nn eriomandi) koosseisus ehk mõtteline osa maatükist, vundamendist, trepikojast, välisseintest, pööningust, katusest ja tehnosüsteemidest. Seega ei kuulu viimase korruse peal olev pööning selle korruse elanikele, vaid on kõigi korteriomanike ühises omandis.
Kui keegi tahab korterit pööningule laiendada, siis selleks on vaja kõigi kokkulepet ja ei piisa isegi enamuse otsusest. Selline lepe peab olema vormistatud notari juures ja leping koos uute korterite plaanidega tuleb registreerida kinnistusraamatus. Plaanid kinnitama ja sellise laienemise lubatavust hindama peavad nii kohaliku omavalitsuse ametnikud kui ka ehitusekspert. Seega on bürokraatiat päris palju. Kui juba notari juures sellist kokkulepet sõlmitakse, siis võib tõesti olla osa tehingust ka see, et alumised korterid saavad keldrisse laieneda. Pööningu arvelt võib luua ka uue korteriomandi ja selle võõrandada, müügist saadud tulu saaks ühiselt kasutada maja korrashoiuks. Sel moel on paljud vanemad majad uue elu saanud.
Eesti-aegsete väiksemate puitmajadega võib olla õiguslik olukord ka selline, et korteriomandite asemel kuuluvad omanikele üksnes kaasomandiosad. Nelja korteri puhul kuulub igale omanikule ¼ kinnistust. Sellise hoone puhul on omanikud sõlminud suulise või kirjaliku kasutuskorra, kes millist korterit kasutab. Kasutuskorra saab kanda notariaalse lepingu ja vastavate jooniste alusel ka kinnistusraamatusse. Pangad finantseerivad enamasti kaasomandi ostu vaid juhul, kui selline kasutuskord on ka registris. Ka kaasomandis oleva kinnistu puhul ei saa keegi teiste nõusolekuta laiendada oma korterit pööningule ega keldrisse.