Kas kauplusest saab luua suvekodu?

Praegu näeb maamajade müügikuulutustes sageli seni ärihoonena tegutsenud maju (endine postkontor, kauplus, söögikoht …) Tihti on nende hind ja seisukord päris hea, ahvatledes ostma ehitist suvekoduks. Kas ja millised piirangud toob kaasa suvitamine (ja vahel ka talvel maamajana kasutamine), kui tegemist on endise äripinnaga? Kas seal võib üldse oma suva järgi remontigi teha?

Vastab

Priidu Pärna,

Eesti Omanike Keskliidu esimees, notar

Koroonakriisi ajal kasvas suvilate ja maakohtade müük märgatavalt. Maal on aastakümnete jooksul toimunud palju elukorralduse muutusi, mistõttu on jäänud kasutuseta koolimaju, kauplusi, meiereihooneid, ühismajandite keskustesse rajatud kõrvalhooneid jne. Sellised objektid otsivad uut kasutusotstarvet, sest alternatiiv oleks nende lammutamine. Üks võimalik kasutusviis oleks sellised, sageli ajaloolist miljööd loovad väärtuslikud hooned kasutusele võtta elamispindade või suvekodudena.

Ehitusseadustiku §16 järgi tuleb ehitist kasutada heaperemehelikult ja kasutusotstarbele vastavalt. Seadusandja mõtte kohaselt ei tohiks koolimaja või tuulikut kasutada elamiseks. Samas on tegelikus elus ehitatud palju äriruume ja külaliskortereid, mida kasutatakse püsivalt elamiseks ning need on ka vastavate tehniliste ühendustega (WC, vannituba). Kohalik omavalitsus ehitusjärelevalve organina siin sageli ei sekku, kui on tagatud inimeste ohutus ja turvalisus.

Hoonete sihtotstarve on kantud ehitisregistrisse, mille andmed on iseenesest tehnilise tähendusega. Ka maatükil on katastrisse kantud sihtotstarve, mis lähtub hoone otstarbest (tootmis- ja ärimaa, ühiskondlike hoonete maa jne). Kuna maatüki sihtotstarbe järgi tasutakse maamaksu, siis ei saa selliste kinnisasjade puhul kodualuse maamaksu vabastust, sest see kehtib vaid elamumaa sihtotstarbe puhul.

Hoonete kasutusviisi muutmisel ja elamuks/suvilaks ümberehitamisel saab muuta ka nende määratlust ehitisregistris, samuti saab muuta maatüki sihtotstarvet. Nende sammudega tuleb alustada kohalikus omavalitsuses. Seni mitteelamuna kasutatud hoonete ümberehitamisel kehtivad ehitusseadustiku nõuded ja üldiselt on selleks vaja esitada omavalitsusele ehitusteatis ja ümberehitusprojekt. Kui ehitis on muinsuskaitse all, siis kehtivad lisaks erinõuded.