Testamendile tuleb mõelda aegsasti!

Oleme abikaasaga viiekümnendates eluaastates ja jutuks tuli vastastikuse testamendi teema. Meil on kummalgi täiskasvanud laps esimesest abielust ja meie abielu jooksul soetatud korter ning maamaja, lisaks säästukontod. Kas on võimalik teha vastastikust testamenti, nii et näiteks korter jääks ühe lahkumise puhul teisele abikaasale, kuid pool lahkunu hoiuarvel olnust ja pool maamaja müügi tulust läheks tema lapsele? (Mind häirib nii see mõte, kui lahkunu laps ei saakski kohe midagi päranduseks, kui ka see mõte, et näiteks abikaasa lahkudes peaksin tema lapsega jagama oma säästuarvet – olen kuulnud, et ka seda loetakse ühisvaraks.) Kas ka vallasvara, näiteks auto suhtes tuleks midagi kirja panna?

Vastab 

Priidu Pärna,

notar, Eesti Omanike Keskliidu esimees

Vastastikust testamenti saavad teha abielus olevad isikud ja see peab olema notariaalselt tõestatud. Sellist testamenti ei saa koostada koduse testamendina või faktilises kooselus olevad isikud, kes peavad tegema eraldi testamendid. Vastastikuse testamendi eripära on see, et kui abikaasa selle notari juures tühistab, peab notar sellest ka teist abikaasat teavitama ning vastastikune testament muutub automaatselt kehtetuks lahutamisel.  

Testamendis ei pea kogu vara üles lugema. Vastastikuses testamendis määravad abikaasad üksteist pärijaks, st kes varem sureb, selle vara (nii õigused kui ka kohustused) läheb tervikuna üle teisele abikaasale. Kui vara oli ühisvara, st abielu ajal ostetud või teenitud, siis pärib üleelanud abikaasa surnud abikaasa osa sellest ühisvarast. On tõsi, et ka minu pangakontol olevad vahendid kuuluvad samas ka minu abikaasale. Ühisvara ei teki pärandi, kinke või muu vara tasuta omandamise puhul. Ühisvara ei ole ka enne abiellumist isikule kuulunu ja vara, mida üks abikaasa omandab oma lahusvara arvelt (näiteks müüb lahusvara ja samade vahenditega ostab uue kinnisvara).

Abikaasad teevad vastastikuse testamendi sageli põhjusel, et ei soovi vara killustumist pärast ühe abikaasa surma laste ja kauem elanud abikaasa vahel. Seda eriti juhul, kui abikaasadel on nii-öelda enda lapsed ja ka ühised lapsed. Kui lapsed ikkagi  pärivad, siis seadus jätab abikaasade ühise kodu siiski kauem elanud abikaasa valdusse. Kui abikaasadel ühiseid lapsi ei ole, on levinud eksiarvamus, et siis pärivad abikaasad teineteise järelt seaduse kohaselt.

Pärimisseadus siiski sätestab, et abikaasa pärib üksinda vaid juhul, kui surnud abikaasal pole elus vanemaid, vendi-õdesid ja nende lapsi. Seega on vaja tõesti mõelda testamendi tegemise peale. Vastastikuses testamendis saab kindlaks määrata ka järgmise ringi, st kes pärib pärast viimase abikaasa surma. Kui seda ei tehta, siis pärivad kauem elanud abikaasa lähimad veresugulased või tema poolt uues testamendis määratud isikud.

Kui abikaasade vastastikku pärijaks määramisel soovitakse siiski mingit vara kohe anda üle ka lastele (näiteks määratletud rahasumma või maal vms), siis sellise korralduse saab testamenti lisada ja seda nimetatakse annakuks. Annakusaaja saab siis pärijalt nimetatud eset endale nõutada, aga ta ei muutu vastutavaks näiteks surnu võlgade eest.