Eeldame, et tegemist on majaga, mis on jagatud korteriomanditeks. Küsimusele vastamiseks on oluline mõista, mis kuulub korteriomanikele eraldiseisvalt ja mis kuulub neile ühiselt. Korteriomand koosneb kahest osast: reaalosast ehk korterist ning kaasomandi osast, mis näitab omanikule kuuluvat (mõttelist) osa maatükist ning ehitise kandvatest konstruktsioonidest ja tehnosüsteemidest.  

Korteriomaniku ainuomandis (eriomandis) on seaduse järgi ruumiliselt piiritletud eluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomaniku ainuomandis ei ole hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires (näiteks vee- ja kanalisatsioonitorud jms). Piltlikult öeldes kuuluvad korteri välisseinad ja muud kandvad seinad, põrandad ja laed kõigile ühiselt ning omanik ainukasutab nende vahel olevat ruumi.

Korteriomaniku ainuomandis on peale ruumi kui sellise ka mittekandvad seinad ning siseviimistlus. Seaduse järgi on korteriomanikul õigus kasutada eluruumi oma äranägemise järgi niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus seadusega ega kolmanda isiku õigustatud huviga. Kui omanik soovib oma ruumi seestpoolt soojustada, siis ta võib seda teha teiste omanike nõusolekuta, kuid siiski eeldusel, et sellega ei rikuta hoone ventilatsiooni ega niiskusrežiimi. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §12 kohaselt peab korteriomanik oma tegevuses lähtuma hea usu põhimõttest ja lähtuma üksteise õigustatud huvidest.