OKTOOBER

Hekk või võrkaed?

Meie suvilanaaber vahetus ja uus omanik soovib seniste hekkide asemele (mis on istutatud meie poolt ja meie maale, kuid osaliselt pügatavad siiski naabri maapinnale astudes) teha võrkaeda, et ta koer saaks lahtiselt joosta. Mina sellest huvitatud ei ole, sest praegune hekk on kena vaadata ja ühtlasi pakub privaatsust, mida võrk ei pakuks. Pealegi ei tahaks ma mingeid lisakulusid – olen hekitaimi ostes ja hooldades juba küllalt panustanud. Soovin teada, kas naaber saab mind kuidagi nõustuma sundida? 


Vastab: Priidu Pärna
notar, Eesti Omanike Keskliit esimees

Naabrite suhted saavad rajaneda kokkuleppel. Asjaõigusseaduses sätestab naabrusõigusi vastav peatükk. Otse piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis. Kui hekk on istutatud ühe naabri maale, siis on need puud (tüved) maatüki olulised osad ja kuuluvad ühele naabritest. Naaber ei saa kuidagi neid eemaldada ega nõuda heki eemaldamist. Küll võib ta ära lõigata ja pügada heki oksi, kui need ulatuvad ka tema maale.  

Kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see seaduse järgi naabrite ühiskasutuses, olenemata asja kuuluvusest. Piirdeheki, tara, kraavi vms rajatise kasutamine ei tohi olla vastuolus rajatise otstarbega ega tekitada kahju naabrile. Kui piirirajatist kasutavad, st saavad sellest kasu mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt. Kui asi on vajalik vaid ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta. Nagu näha seaduse sätetest, siis piirirajatiste puhul, olenemata sellest, kelle maal see piirirajatis on, eeldatakse teatavat naabrite ühist tegutsemist ja üksteisega arvestamist, naabrite vaidlused lahendab kohus.

Antud küsimuse puhul võiks ju olla lahendus selles, et hekk säilib ja naaber rajab enda maale heki vastu võrkaeda.