Aeg-ajalt kohtab müügipakkumistes sellist lauset: võimalik ka järelmaksuga. Kas sellist tingimust saab ka notariaalselt vormistada – ja millised on riskid nii ostjale kui ka müüjale?
Vastab
Priidu Pärna,
notar, Eesti Omanike Keskliidu esimees
Kinnisvara ostmisel peab ostja tasuma ostuhinna. Kui kogu raha pole välja käia, siis on võimalik saada pangast krediiti, müüja saab kogu raha kätte ja ostetav vara panditakse pangale. Kui müüja on valmis ootama kogu ostuhinna tasumisega teatud perioodi jooksul, siis on tegemist järelmaksuga müügiga.
Järelmaksuga saab seega osta mitte ainult pesumasinat, vaid ka kinnisvara. Müügilepingus lepitakse kokku osamaksete suurused ja graafik. Lisaks on vajalik läbi arutada ja kirja panna ka sanktsioonid. Näiteks on levinud viivise nõudmine, kui osamakset ei tehta. Kui viivise suurust ei ole teisiti kokku lepitud, siis seadus eeldab, et see on 0,023% viivitatud summast päevas. Kui ostja oma makseid siiski ei tee, on see müüjale müügilepingust taganemise aluseks.
Järelmaksuga müügi puhul on väga oluline asjaolu, kas omandiõigus läheb üle ostjale kohe, kui leping sõlmitakse, või läheb omandiõigus ostjale pärast kõigi maksete tegemist. Ostja huvi on tavaliselt kohe omanikuks saada ja sel juhul kantakse ostja ka kohe kinnistusraamatusse omanikuna sisse, ta vastutab asja säilimise eest ning hakkab tasuma maamaksu. Müüja kasuks tuleks sel juhul tasumata ostuhinna tagamiseks kinnistusraamatusse sisse kanda pandiõigus (hüpoteek).
Kui ostja ei tasu summasid, siis on müüjal võimalus müügilepingust taganeda ja nõuda taas enda omanikuna registrisse kandmist. Kui tema huvi on siiski saada vaid maksmata rahasumma, võib müüja pöörduda kohtutäituri poole hüpoteegi realiseerimiseks. Täitur müüb kinnisvara enampakkumisel ja müüja saab võlgnetava jäägi, ülejäänud summa kuulub ostjale.
Kui müüja ei ole valmis kohe omandit üle andma, siis oleks otstarbekas müügilepingu alusel kinnistusraamatusse sisse kanda eelmärge ostja kasuks. Eelmärge kaitseb ostjat, kuna ei võimalda järelmaksuperioodil teha topeltmüüke. Peame ju arvestama, et see periood võib kesta aastaid. Eelmärge kaitseb ostjat ka juhul, kui müüja vara peaks arestitama mingi muu kohustuse katteks.
Kuna müügilepingu tõestab notar, siis saab need variandid temaga läbi arutada ning notaril on kohustus osapooli erapooletult nõustada. Peale omandi ülemineku korra on ju vaja otsustada, millal antakse üle valdus (võtmed): kas müügilepingu sõlmimisel või siis, kui kogu summa on tasutud.
Ka liisingleping on teatud mõttes järelmaksuga müügileping, kui selle eesmärk on lõpuks ka vara omanikuks saada ja mitte seda üksnes teatud perioodil kasutada.