Energiamajanduse kava

Energiamajanduse arengukava aastani 2030

 6. oktoobril 2016 saatis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigikogule energiamajanduse arengukava (ENMAK), mille kohaselt on Eesti eesmärgiks tagada energiajulgeolek läbi energiasõltumatuse suurendamise, tarbijate parem energiaga varustatus, madalamad kulutused energiale ja suurenda Eesti energeetikasektori keskkonnasõbralikkust.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal ütles, et ehkki Eesti on Euroopa Liidus energia valdkonnas kõige sõltumatum riik, on tulenevalt Eesti asukohast ja eripärast meil jätkuvalt vajadus liikuda suurema ühendatusse poole Euroopa Liiduga. „Energiajulgeoleku tagamiseks on üheks olulisemaks projektiks Eesti ja teiste Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine Euroopa Liidu elektrisüsteemiga,“ lisas ta.

Arengukava fookuses on avatud turukorraldus, mis tänu elektri- ja gaasipakkujate mitmekesistamisele tähendab suurema turukonkurentsi tekkimisel tarbijahindade soodsamaks muutmist. Samuti efektiivsem energiakasutus nii energia edastamisel kui tarbimisel. Nii on tuginedes Euroopa Liidus kokkulepitule alates 2021. aastast kõik ehitatavad hooned liginullenergia hooned ja aastaks 2030 on kavas rekonstrueerida 40 protsenti väikeelamutest ja 50 protsenti korterelamutest. Seega paranevad energiakasutus ja elamistingimused, samuti tõuseb kinnisvara väärtus.     

Taastuvenergia arendamisel on riigil kavas jätkata seniseid tegevusi eesmärgiga saavutada aastaks 2030 taastuvenergia osakaaluks 50 protsenti võrreldes tänase 26 protsendiga, selline tõus saavutatakse biokütuste kasutamisega kaugküttemajanduses (80 protsenti võrreldes praeguse 40 protsendiga) ja transpordikütustena, samuti taastuvelektri tootmise kasvuga tänaselt 16 protsendilt 50 protsendini aastal 2030. Taastuvenergia investeeringutele peavad panuse andma maksukeskkond, energiaturu regulatsioon ja kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise hind. Riiklik subsideerimine taastuvenergia sektoris väheneb kava kohaselt miinimumini ja uusi elektritootmise võimsusi rajatakse plaanide kohaselt lähtuvalt elektrituru tingimustest.


Arengukava usub ka põlevkivisektori konkurentsivõimesse kaugemas tulevikus. Põlevkivisektori arengut mõjutavad elektri hind regioonis, nafta hind maailmaturul ja CO2 kvootide hind. Nendest näitajatest, aga ka riigi otsustest kaevandusõiguse tasude diferentseerimiseks, sõltuvad põlevkivisektori reformiks vajalikud investeerimisotsused põlevkiviõli tootmiseks. Põlevkivisektori moderniseerimine tähendab Eesti ühiskonnale suurema väärtuse loomist tänaste põlevkivi kaevandusmahtude (kuni 20 miljonit tonni aastas) suurendamiseta, aga on ka aluseelduseks Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja rahvusvaheliste kliimalepete täitmiseks.

Minister ütles, et arengukava on koostatud silmas pidades Euroopa Liidu ja Pariisi kliimaleppest tulenevaid kokkuleppeid ning kohustusi. Arengukavas ette nähtud tegevused aitavad täita meil kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärke. Lisaks põlevkivisektoris ees ootavatele reformidele on tõsiseks väljakutseks ka transpordisektor, kus fossiilsete kütuste kasutamine ei tohiks enam kasvada. Järgmise aasta maist peab ettevalmistamisel oleva uue vedelkütuse seaduse järgi tarbimisse lubatud bensiin ja diisel sisaldama vähemalt 3,3 protsenti taastuvast allikast toodetud kütust. Seda osakaalu tõstetakse järk-järgult jõudes aastaks 2020 kümne protsendini.

ENMAK läheb edasi arutelule riigikokku, misjärel kinnitab selle valitsus. Ajalooliselt on energiamajanduse arengukava Eestis läbi vaadatud iga 5-6 aasta järel, eelmine „Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020“ kinnitati Riigikogus 7 aastat tagasi juunis 2009.

Arengukava koostamisse olid kaasatud väga paljud Eesti erialaspetsialistid ja huvirühmad. „Tänan kõiki kaasa mõtlemast ENMAK-i aluseks olnud analüüside koostamisel, keskkonnamõjude hindamisel ja arengukava eelnõu kokkupanemisel,“ sõnas minister.  

Arengukava ennast saad lugeda ENMAK 2030

Kas teie kodukohas energia arengukava olemas on, saate vaadata siit.