Konverents Ehitus 2019+
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldas konverentsi Ehitus 2019+,
kus anti ülevaade 2019. aasta plaanidest seoses ehituse digitaliseerimisega, mis aitaks tõhustada ettevõtete ja riigi omavahelist suhtlust.

MKM analüüse ja uuringuid saad vaadata siit.

Liidu volikogu liikme Arvi Altmäe kommentaar:

1. On tõsiasi, et uudsed arhitektuursed lahendused, mis rikastavad keskkonda ja on reeglina tellijale meelepärased, tekitavad alati probleeme ehitustehnoloogilises protsessis, sest standardiseerimist (uurimuses esile toodud rõhuasetus) on keeruline kui mitte võimatu laialdaselt kasutada. Ehitussektori muutumine kliendikesksemaks (uurimuse rõhuasetus) esitab aga ka arhitektuuri väljenduslikkusele uusi nõudeid, mis on ilmses vastuolus standardiseerimisega.

2. Riigihanke seadus, mis on orienteeritud madalaimale hinnale, on olnud kritiseerimise all juba aastaid. Uurimuses pakutakse mitmeid huvitavaid lahendeid nagu motivatsiooni paketid lisatasude näol jm. Märgitud on ka riigi sekkumise vajadust. Millegi pärast ei ole aga süüvitud põhiprobleemini, mida saaks vältida ehituses kehtestatavate üksushindadega. Riiklikult kehtestatud üksushinnad tagavad, et odavamalt ehitatud ehitis ei vasta kvaliteedile. Nii väheneks laialt levinud alltöövõtu korras väikeettevõtete petmine (loe pankrotistumine, sest teostatud tööde eest jäetakse maksmata), et hankega saadud minimaalse eelarvega välja tulla.

3. Ehituse kvaliteeti aitab oluliselt parandada arhitektide (autorite) järelevalve rakendamine, mis muidugi tõstab jällegi hinda. Ei saa väita, et autorite järelevalvet ei rakendata, kuid autori õigused võiksid olla märkimisväärselt suuremad.

4. Hariduse problemaatika sai alguse 1993 aastal haridusseaduse vastuvõtmisega. Vastutus langeb siin tolle aja üldhariduskoolide direktoritele ja ülikoolide rektoritele, kes modelleerisid nn "torusüsteemi" - a la esimesest klassist gümnaasiumisse ja sealt otse ülikooli. Hariduse rahastamise mudel, pearaha järgi, soodustas kõigil peale põhikooli gümnaasiumis jätkamist ning ülikoolid hariduse toru teises otsas kiitsid takka. Tulemuseks oli kutsehariduse kängumine. Kuigi kutseharidus on teinud läbi väga suure arengu võtab see veel aega, et jõuda vajalikule tasemele. Tõsi, siin on  viimastel aastatel toimunud olulised muutused. Minister J. Aaviksoo eestvedamisel algatati riigigümnaasiumide loomine, mis selle nn "torusüsteemi" lõpuks katkestas. Siin on vajalik aga rõhutada, et täna tööandjad ja ka ülikoolid enam ei vaidlusta rakenduskõrghariduse olemasolu. Siit saab järeldada, et haridussüsteem on kujunemas uurimuses toodud eesmärkidele vastavaks.