Meie poole on korduvalt pöördutud küsimustega, mis puudutavad ehitamist, erinevaid nõudeid  või kitsendusi. Küsitakse, kust on võimalik leida infot ning millele peaks tähelepanu pöörama, et kodu oleks koht, kus on hea olla.

Püüdsime kirja panna teemad, millele võiksid enne otsuse tegemist mõelda.

Alustada tuleb omavalitsuse üldplaneeringust. Üldplaneeringud on väljas omavalitsuse kodulehtedel ning Riigi Teatajas. Selles dokumendis on kirjas valla või linna asustuse ja taristu areng ning põhimõtted. Seejärel saab vaadata juba täpsemalt, kas on olemas detailplaneering, mis määrab krundi ehitusõiguse, ehituslikud ja arhitektuurilised nõuded ning projekteerimistingimuste alused. 

Üldplaneering annab ka üldpildi, mis on lubatud ja mis mitte. Mida võidakse planeerida kõrval kruntidele, kas näiteks on planeeritud uusi arendusi? Missugune on üleüldse piirkonna üldine perspektiiv? Kas läheduses on suuri maanteid, lennuliiklust, raudtee ja rongiliiklust (planeeritav Rail Baltic), elektriliinide arendusi?

Ka on hea teada, ka Sinu jaoks on piisav transpordiühendus liikumiseks. On olemas või planeeritakse kergliiklusteid? Kas tänav sinu krundi ääres on ametlik kõnnitee, mida tuleb hooldada jne. Näiteks on linnades väga kitsaid tänavaid, kus talvel peavad mahtuma jalakäijad, autod ning lumelükkamine. Ka suurte veoste puhul, näiteks ehitusmaterjali või moodulmaja kohale toomisel, võib kitsas tee probleemiks osutuda.

Kui detailplaneering puudub, siis vaata üle, kas Maa-ameti poolt on eelnevalt kehtestatud kitsendusi ja piiranguid, näiteks kommunikatsioonide, teede servituudi või kaitsetsoonid üle. Konsulteeri notariga, aga alati on hea ka tellida päring kinnisturaamatu väljavõttest, kus piirangud peaksid olema kajastatud. Maa-ameti kodulehel on erinevaid kaarte, kust infot leiad.

Uuri järgi, kas krundile pääsemiseks tuleb Sul läbida tee, mis kuulub riigile, omavalitsusele või naaberkinnistu omanikule. Kas tee on asfalt-, mustkatte või kruusaga kaetud. Oluline on kindlaks teha, kas teeservituudid on paigas või tuleb hakata naabritega läbi rääkima. 

Kogemused on näidanud, et hilisemad vaidlused tee läbimiseks on väga keerukad ja närvesöövad. Saad rahulikult oma kodu loomisele mõelda, kui oled eelnevalt kõik kokkulepped saavutanud ning ka juriidiliselt fikseerinud.

Oluline on aru saada krundi geoloogilisest pinnasest. Kas krunt on kaldega või mitte? Kuhu rohke vihma korral liigub sadevesi? Kas on oht krundi üleujutusele? Lisaks teadaolevatele maaparandussüsteemidele, mille kohta leiad infot Maa-ameti maaparanduse kaardilt, on Eestis palju ka mõisaaegseid drenaaže, mis ei pruugi olla kaartidel kirjas.

Pinnas võib mängida suurt rolli, ehitus võib minna tunduvalt kallimaks, sest pidevaid üleujutusi hoovis, ei soovi ju keegi. Vundamendi kaevamine, biopuhasti paigaldamine paepinnasesse või savisesse pinnasesse drenaaži rajada on samuti kulukas, sest savi tuleb eelnevalt välja kaevata. Keerulisem võib olla ka kommunikatsioonide vedamine.

Pinnase tõstmine ei ole alati lubatud või võimalik, sest vajalik on jälgida ka naaberkrundi kõrgust. Krundi kõrguse kohta saab infot Maa-ameti geoportaalist. Kui on soov aiapidamisega tegeleda, siis võiks eelnevalt vaadata üle ka mullakihi paksuse ning agaram aednik uurib välja mulla lõimise (liiv, saviliiv, liivsavi, savi). 

Pinnas mängib rolli ka maakütte süsteemi paigaldamisel.

Viimasel aastatel on järjest rohkem hakatud rääkima hoonete ja pinnase radoonitaseme mõõtmise vajalikkusest. Vastu on võetud ka keskkonnaministri määrus nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“, kus kirjas, kel on kohustus ja õigus mõõtmisi teostada ning ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri käskkiri nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“, kus sätestatakse hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetase. Kui radooni viitetase on ületatud, tuleb kaaluda radoonikaitsemeetmete kasutusele võttu. Kergemal juhul  võib abi olla ventilatsioonisüsteemi või põranda konstruktsiooni paremaks muutmisest, kuid mõnel juhul võib olla vajalik kasutusele võtta ka ehituslikke meetmeid nt radoonikiled. Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes käsitletud standardis EVS 840:2017.

Radoon ise on looduslik radioaktiivne gaas. Eesti Geoloogiateenistuse kodulehel on üleval pinnase radooniriskide kaart, mis näitab toestatud radoonimõõtmise tulemusi maapinnas, Eestis läbi viidud radooniuuringud on saadaval Keskkonnaameti kodulehel ning Geoloogiafondis. Eesti Geoloogiateenistuse kodulehel on veel teisigi avalikke kaarte, kus saab infot pinnase ja geoloogilise teabe osas.

Vaata üle, kas olemas on vee- ja kanalisatsiooni liitumised. Kui ei ole, siis tuleb uurida omavalitsusest liitumistingimusi ja maksumust (erinevates omavalitsustes on see erinev).  

Kui ei ole võimalik trassiga liituda, uuri kas on puurkaevu tegemise võimalus? Riik toetab läbi hajaasustuse programmi puur- ja salvkaevude rajamist ja puhastamist. Programmil  on kindlad tingimused ja toetuse määrad, mis on kinnitatud ministri määrusega.

 

Omavalitsuse üldplaneeringus on märgistatud tuletõrjehüdrandid, nende asukohtade teadmine ei teeks paha.

Läbi tuleb mõelda, missugune küttesüsteem on plaanis paigaldada. Kui mõtled maaküttele, siis on vajalikud puuraugud. Kohalikust omavalitsusest tuleb uurida, kas aukude puurimine on lubatud ning kas paigaldus saab olla ainult horisontaalne või on lubatud ka vertikaalne lahendus. 

Päikesepaneelidale mõeldes on oluline hoone paigutus krundil.

Erinevatel kuudel ja kellaaegadel on päikese intensiivsus ja üldse päevavalgus väga erinev. Soovitav on üle vaadata, missugune haljastus on naaberkrundil, kas võib päevavalgust segama hakata. 

Kodu planeerimisel on hea läbi mõelda ka, kuidas hakkab hoone ilmakaarte suhtes paiknema ja millised on ettekirjutused maja paiknemiseks. Päikesevalgus on oluline, kui soovitakse katusele päikesepaneele paigaldada või muid madala energiatarbega maja põhimõtteid rakendada. Päikese liikuvuse kohta annab hea ülevaate Suncalc koduleht.

Kui võimalik, siis on soovitav piirkonnas veidi ringi jalutada, vaadata kui tihe on liiklus, isegi kui tegu on väikese tänavaga. Missugune on ümbrus. Tasub vaadata ka naabrite tegevust kõrval kruntidel, kas hoovides on lemmikloomad. Missugused puud naaberkrundil kasvavad, kas ulatuvad üle krundipiiri? Kui kaugel on naaberkinnistu abihooned. Alati saab ka naabritega juttu teha ja uurida!

Kui valid krundi metsade vahele, siis tasub ka vaadata, kellele metsamaa kuulub. Tuleb arvestada, et esialgu privaatsena tunduv mets võidakse omaniku poolt tulevikus maha võtta.

Ja alati tasub ka kohaliku omavalitsuse spetsialistiga suhelda.