Muinsuskaitse müüdid ja tegelikkus

Eesti muinsuskaitse müüdid ja tegelikkus

Oleme kokku kogunud müüdid ja omalt poolt lisanud selle, mis tegelikult toimub:

1. Müüt: Muinsuskaitseamet aitab hoida elu vanalinnades.

Tegelikkus: Koduomanikud jätavad oma vanalinnakodud ning lähevad elama piirkondadesse, kus puuduvad ebamõistlikud ehitusnõuded ja topelt bürokraatia – kohta, kus neid usaldatakse.


2. Müüt: Muinsuskaitseamet toetab omanikke ning on neile abiks.

Tegelikkus: Nagu näitab kaitsekordade koostamise protsess, siis Muinsuskaitseamet hoopis tõrjub omanikke ning varjab nende eest olulist infot.


3. Müüt: Keskvõimu poolt juhitud muinsuskaitsele ei ole Eestis alternatiivi.

Tegelikkus: KOV-id saavad võtta väärtuslikke ehitisi kaitse alla üldplaneeringuga – vt PlanS § 75 lg 1 p 16-17.


4. Müüt: KOV-il puudub võimekus tagada oma territooriumil kultuuripärandi kaitse.

Tegelikkus: PlanS-ist ja EhS-ist tulenevat on KOV-il vastav võimekus olemas. 


5. Müüt: Kultuuripärandi kaitsmine on kallis ja KOV-ile üle jõu käiv tegevus.

Tegelikkus: Valdava enamuse riikliku kaitse all olevate ehitiste puhul piirdub nende kultuuriväärtus välisilmega, mille kaitsmine ei nõua muinsuskaitsealaseid eriteadmisi.


6. Müüt: Muinsuskaitseamet tegeleb kultuuripärandi kaitsmisega.

Tegelikkus: Nagu näitavad viimase kümne aasta inventariseerimised, siis läheb olukord hoopis halvemaks.


7. Müüt: Muinsuskaitseamet tunneb kõiki ligi 100 000 kaitse all olevat objekti ning teab, miks igaüks neist kaitse alla võeti.

Tegelikkus: Kui eeltoodu vastaks tõele, siis ei oleks muinsuskaitse eritingimusi vaja.


8. Müüt: Eestiga sarnaselt on korraldatud muinsuskaitse ja teistes Euroopa riikides.

Tegelikkus: Kultuuriväärtuste kaitsmisel lähtub arenenud Euroopa subsidiaarsus põhimõttest. Eesti liigub vastassuunas, võttes  üha uusi alasid (näit. Sillamäe) keskvõimu kaitse alla.


9. Müüt: Eesti muinsuskaitse toimib läbipaistvalt, arusaadavalt ja vastavuses hea halduse tavaga.

Tegelikkus: haldusakte antakse välja meilitekstina, ehitisi pildistatakse ilma omanike loata, registris säilitatakse isikuandmeid vastuolus Isikuandmete kaitse seadusega.


10. Müüt: Riiklikul muinsuskaitsel on plaan, kuidas kaitsealuseid objekte säilitada.

Tegelikkus: Vastav tegevuskava puudub. Omanike kriitikast laveerib Muinsuskaitseamet mööda sõnumiga: Muinsuskaitse all oleva ehitise omanikuks olemine ei ole Eestis kohustuslik.


11. Müüt: Muinsuskaitseamet on omanikke kaasav.

Tegelikkus: kaasamine eeldab konstruktiivset dialoogi Muinsuskaitseameti ja omaniku vahel, mida ei ole olemas.


12. Müüt: Omanikke informeeritakse muinsuskaitseliste piirangute sisust nendega seotud piirangutest ja kohustustest.

Tegelikkus: Muinsuskaitseamet ei selgita ega oskagi selgitada muinsuskaitseliste piirangute sisu. Oma teadmatust varjab Muinsuskaitseamet bürokraatliku asjaajamise taha, esitades sellega seotud kulude kandmist riigi poolse kingitusena omanikele. 


13. Müüt: Riiklikul muinsuskaitsel on plaan, kuidas kaitsealuseid kinnisvaraobjekte säilitada.

Tegelikkus: Kaitsealuste kinnisvaraobjektide korrashoiukulud kannavad täies ulatuses omanikud. Mida teha, et seda teeksid kõik, ligi 100 000 kaitsealuse kinnisvaraobjekti omanikud? On see reaalne? On selline lahendus õiglane? Nendele küsimustele vastuste puudumise ja mitteotsimisega seotud kriitikale vastab Muinsuskaitseamet küüniliselt, et Eesti Vabariigis ei ole omanikuks olemine kohustuslik.