Muinsuskaitseala

 Kaitsetingimuste võrdlustabel 
 Riiklik järelevalve muinsuskaitsealal 


Muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise menetluskäik

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt peab Muinsuskaitseamet kaaluma kõigi muinsuskaitsealade (Pärnus, Kuressaares, Tartus, Valgas, Paides, Rebalas, Viljandis, Rakveres, Haapsalus, Lihulas, Võrus ja Tallinnas) riikliku kaitse alla jätmise vajadust. Tuleb hinnata, kas olemas olevad riiklikud piirangud on vajalikud ja proportsionaalsed. 

 

MuKS-i poolt ette kirjutatud menetluskäik on järgmine:

1.   Muinsuskaitsealadel riiklike piirangute kehtestamise või tühistamise menetluskäik algab riikliku kaitse eelduste hindamisest, mis eeldab muinsuskaitsealal asuvate ehitistele väärtusklasside määramist.

Õiguslik alus: MuKS § 10 lg 2.

2.   Peale ehitiste väärtusklasside koostamist, olemasoleva muinsuskaitseala  piiride, -kaitse eesmärgi, kaitse eesmärgi tagamiseks vajalike nõuete mõjude hindamist tuleb Muinsuskaitseametil asuda seisukohale, kas olemas olev muinsuskaitseala ja/või sellel asuvad ehitised vastavad riikliku kaitse eeldusele.

3.   Juhul, kui mõjude hindamise järel selgub, et muinsuskaitseala on hävinud ja selle taastamine ei ole põhjendatud, siis teeb Muinsuskaitseamet ettepaneku muinsuskaitseala lõpetada. Riiklike piirangute säilitamise vajaduse korral tuleb aga hinnata erinevate kaitsemeetmete (üksikobjektide mälestiseks tunnistamine või muinsuskaitseala) sobivust, sh seda, millisel juhul on kaitse eesmärgi saavutamisel omandiõiguse- ja kohaliku elu küsimuste iseseiseva ja lõpliku otsustamise ja korraldamise põhimõtte riive kõige väiksem.

Õiguslik alus: MuKS § 1 lg 3, § 16 lg 6, § 20 lg 3, § 91 lg 1, HMS § 4 lg 2.

4.   Juhul, kui Muinsuskaitseamet leiab, et muinsuskaitsealal tuleb kehtestada kaitsekord, küsib amet enne menetluse algatamist kohaliku omavalitsuse, riigi haldusorgani ja kinnisasja omaniku, keda muinsuskaitseala puudutab, arvamust.

Õiguslik alus: MuKS § 16 lg 1.

Vahekommentaar: MuKS § 16 lg 2 tuginedes võib Muinsuskaitseamet jätta kinnisaja omanikelt arvamuse küsimata, kui maa-alal asuvate kinnisasja omanike arv on suurem kui 100 ning sellega kaasneks ülemäärane halduskoormus. Selle sätte puhul tuleb arvesse võtta, et kinnisasja omanikelt arvamuse mitteküsimine on kaalutlusotsus, mis tähendab, et Muinsuskaitseamet peab kaaluma omanikelt arvamuse küsimise või mitte küsimise valikute vahel. Seejuures tuleb arvestada, et mida suurem on riiklike piirangutest tulenev omandiõiguse riive, seda tugevam on omanikult arvamuse küsimise poolt rääkiv argument.

5.   Kui Muinsuskaitseamet otsustab peale puudutatud osapoolte arvamustega tutvumist algatada muinsuskaitsealaks tunnistamise menetluse, siis teavitab ta sellest kohalikku omavalitsust, riigi haldusorganit ja kinnisasja omanikke, keda menetlus puudutab.

Õiguslik alus: MuKS  § 16 lg 5.

6.   Muinsuskaitsealaks tunnistamise menetluse käigus selgitatakse välja asja või maa-ala kultuuriväärtus, kaaludes avalikku huvi ja kaasatud isikute huve ning hinnates mälestiseks või muinsuskaitsealaks tunnistamise ja kaitsevööndi kehtestamise põhjendatust, ning koostatakse kaitse alla võtmise õigusakti eelnõu või lõpetatakse menetlus.

Õiguslik alus: MuKS  § 16 lg 6.

7.   Peale muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu valmimist saadab Muinsuskaitseamet eelnõu tutvumiseks menetlusosalistele, sealhulgas kavandatava kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja omanikule, ning annab piisava aja arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

Õiguslik alus: MuKS  § 17 lg 1.

8.   Muinsuskaitseameti eelnõu vaadatakse läbi avatud menetluses, järgmises korras:

-      Muinsuskaitseamet avaldab vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes, kohalikus või maakondlikus lehes ning ameti veebilehel teate muinsuskaitsealaks tunnistamise menetluse algatamise kohta. Teates avaldatakse lühidalt kaitse alla võtmise õigusakti eelnõu sisu, avaliku väljapaneku aeg ja koht ning arvamuste ja vastuväidete esitamise tähtaeg. Avalik väljapanek ei kesta üldjuhul vähem kui neli nädalat.

-      Avaliku väljapaneku kestel esitatud arvamused ja vastuväited lahendab amet pärast väljapaneku lõppemist ning enne avaliku arutelu toimumist.

-      Pärast arvamuste ja vastuväidete lahendamist ning vajaduse korral kaitse alla võtmise otsuse eelnõu uuendamist korraldab amet avaliku arutelu. Avalikku arutelu ei pea korraldama, kui teates nimetatud tähtaja kestel arvamusi või vastuväiteid ei esitatud.

-      Kui avaliku arutelu toimumise aega ei ole teatavaks tehtud koos avalikust väljapanekust teatamisega, teavitab amet sellest vähemalt kümme päeva enne arutelu toimumist vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes, kohalikus või maakondlikus lehes ning ameti veebilehel.

-      Avalik arutelu protokollitakse. Protokoll peab sisaldama arutelul esitatud seisukohti ja küsimusi ning neile antud vastuseid. Amet teeb protokolli kättesaadavaks ameti veebilehel.

-      Kui pärast avalikku väljapanekut või avalikku arutelu muinsuskaitsealaks tunnistamise õigusakti eelnõu oluliselt muudetakse, korraldab amet uue avaliku väljapaneku või avaliku arutelu.

Õiguslik alus: MuKS § 18.

9.   Peale avatud menetluse lõppemist otsustab muinsuskaitsealaks tunnistamise vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega, kuulates eelnevalt ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoha.

Õiguslik alus: MuKS § 19 lg 3 ja § 19 lg 4.

10.       Eelpool toodud menetlustoimingud peavad olema lõppenud hiljemalt 01.05.2023. Tähtaja ületamine on lubatud seoses punktis 8 toodud avaliku menetluse venimisega, sh sellega seotud kohtuvaidlustega.

Õiguslik alus: MuKS § 91 lg 1.