Lihula muinsuskaitseala

Lihula vanima asustuse muinsuskaitseala põhimäärus

 
Omanike Keskliit saatis 14.10.2020 Lääneranna vallavanemale ja volikogu esimehele kirja Lihula muinsuskaitsealast ja ehitise omaniku õigustest.
_____________________________________________________________________________________________________________________________________________

Austatud Margus Källe ja

volikogu esimees Arno Peksar

Eesti Omanike Keskliit (EOKL) pöördub Teie poole seoses Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra ettevalmistamisega, mis peab Muinsuskaitseameti plaanide kohaselt asendama hiljemalt 01.05.2023 Lihula muinsuskaitseala põhimääruse. Võttes arvesse, et eelpool viidatud kaitsekorras sätestatud piirangud mõjutavad olulisel määral Lihula muinsuskaitsealal asuvate ehitiste omanike õigusi ning nende kehtestamisse on kaasatud Lääneranna Vallavalitsus, soovime jagada kohaliku omavalitsusega ehitiste omanike seisukohti ning ootame, et Lääneranna vallavõim kujundab muinsuskaitseala suhtes kohalike elanike huve enim arvestava positsiooni.

1.      Lihula muinsuskaitsealal asuvate ehitiste kaitse alla võtmisel tuleb linnal otsustada, kas muinsuskaitseala kaitseb riik või kohalik omavalitsus

MukS ei sätesta Lihula muinsuskaitseala riikliku kaitse alla võtmise kohustust, vaid üksnes suunab kaaluma selle riikliku kaitse alla võtmise vajadust. Seadus ei eelda, et nõukogude perioodil loodud riiklik muinsuskaitseala peab kindlasti jätkuma. Eeltoodu tähendab, et muinsuskaitseala kaitse viisi valikul tuleb arvestada ka alternatiivse võimalusega, milleks on muinsuskaitseala kohaliku omavalitsuse kaitse alla võtmine PlanS § 75 lg 1 p 16 alusel ning muinsuskaitsealal asuvate (väga väärtuslike) ehitiste kinnismälestisena riigi kaitse alla võtmine.

Miljööväärtuslike alade kaitse üldplaneeringu alusel on täna levinud viis kohaliku kultuuripärandi säilitamisel. EOKL juhib Lääneranna Vallavalitsuse tähelepanu sellele, et Lihula muinsuskaitsealal asuvate ehitiste puhul on valdavalt kaitstav väärtus ehitiste eksterjöör, mistõttu ei kaasne muinsuskaitseala kohaliku kaitse alla võtmisel vallale olulist halduskoormuse kasvu. Kuna kohaliku kaitse all olev muinsuskaitseala on sellel asuvate ehitiste omanike esimeseks eelistuseks, siis tuleb EOKL hinnangul seda võimalust esimeses järjekorras kaaluda, võttes alternatiivsed lahendused (sh riikliku kaitse alla võtmine) kaalumisele alles siis, kui kohaliku kaitse alla mittevõtmiseks esineb kaalukas põhjus. Lihula muinsuskaitseala riikliku kaitse alla võtmise kaalumist tuleb alustada ehitiste väärtusklasside määramisest, mille järel saab hinnata nii muinsuskaitseala kaitse vajadust, kui kaaluda erinevaid viise muinsuskaitsealal asuvate kultuuriväärtuste kaitsmiseks. Ehitise väärtusklassi määramisega  alustamisel tuleb järgida haldusmenetluse seadust ning ehitise omanikku sellest teavitada ning ta menetlusse kaasata.

2.      Muinsuskaitsealal asuvate ehitiste kaitsmine peab toimuma nn ühe akna menetluse kaudu

MukS § 1 lg 2 kohaselt ühitatakse võimaluse korral muinsuskaitseseaduses sätestatud teatise- või loamenetlus ehitusseadustikus või maaparandusseaduses ettenähtud teatise- või loamenetlusega.  Eelnevalt kirjeldatust tulenevalt on Lihula muinsuskaitseala võimalik võtta kohaliku kaitse alla. Kui kohaliku kaitse puhul laheneb MukS § 1 lg 2 kirjeldatud olukord automaatselt, siis muinsuskaitseala riikliku järelevalve alla jättes, tuleb igal juhul tagada tänase EhS-ist ja MukS-ist tuleneva topeltbürokraatia lõppemine omanike jaoks. EOKL on seisukohal, et kui Lihula muinsuskaitseala peaks jääma riikliku kaitse alla, siis tuleb MuKS alusel toimuv loa- ja järelevalvemenetlus korraldada läbi Lääneranna Vallavalitsuse. Juhul, kui Lääneranna vald ja Muinsuskaitseamet ei ole sellega nõus, siis tuleb alternatiivselt otsustada, et EhS-i alusel toimuvat loa- ja järelevalvemenetlust korraldab Muinsuskaitseamet. Mistahes muud lahendused tooksid muinsuskaitsealal asuvate ehitiste omanikele kaasa põhjendamatult koormava haldus- ja ajakulu, mis oleks muinsuskaitseliste piirangute  (avaliku huvi) konteksti arvestades ehitiste omanike jaoks vastuvõetamatu. Riigi tasandil on peetud oluliseks üldise halduskoormuse vähendamist, kodanike jaoks ühe akna põhimõtte ning nullbürokraatia elluviimist. On aeg sõnadelt üle minna tegudele.

Kokkuvõttes oleme seisukohal, et omavalitsused peavad käimasoleva üldplaneeringute ja muinsuskaitsealade kaitsekordade ülevaatamise käigus kujundama seisukoha ajalooliste linnasüdamete kaitse vajaduse ning kaitsekorralduse tasandi osas. Muinsuskaitseala tähendab lisapiiranguid, lisabürokraatiat ning lisavahendite vajadust elanikel-omanikel. Need alad mõjutavad linna- või vallasüdamete arengut, seal majandustegevuse jätkumist ning vallakeskuste elanike arvu muutumist. Sellised kohalikku arengut mõjutavad ruumiotsused peaksid EOKL hinnangul langetatama kohalikul tasandil, kuna see on kohaliku elu ning omavalitsuse autonoomia küsimus. Pea 30 aasta jooksul on omavalitsused riigilt üle võtnud kohaliku elu küsimuste lahendamise – nüüd  on  aeg astuda see samm ka kohaliku kultuuripärandi ja linnaruumi kaitse valdkonnas. Ootame teie seisukohta.

Lugupidamisega,

/allkirjastatud digitaalselt/

Priidu Pärna

Juhatuse esimees