Pärnu muinsuskaitseala

Pärnu vanalinna ja kuurorti muinsuskaitse põhimäärus


Omanike Keskliit saatis 1.10.2020 Pärnu linnapeale ja volikogu esimehele kirja Pärnu muinsuskaitsealast ja ehitise omaniku õigustest.
_________________________________________________________________________________________________
 

Austatud linnapea Romek Kosenkranius ja

volikogu esimees Andrei Korobeinik

Pärnu muinsuskaitsealast ja ehitise omaniku õigustest

Eesti Omanike Keskliit (EOKL) pöördub Teie poole seoses Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra ettevalmistamisega, mis peab Muinsuskaitseameti plaanide kohaselt asendama hiljemalt 01.05.2023 Pärnu muinsuskaitseala põhimääruse. Võttes arvesse, et eelpool viidatud kaitsekorras sätestatud piirangud mõjutavad olulisel määral Pärnu muinsuskaitsealal asuvate ehitiste omanike õiguseid ning nende kehtestamisse on kaasatud Pärnu linnavalitsus, siis soovime jagada kohaliku omavalitsusega ehitiste omanike seisukohti ning  ootame, et Pärnu linnavõim kujundab muinuskaitsela suhtes kohalike elanike huve enim arvestava positsiooni.

1.      Pärnu muinsuskaitsealal asuvate ehitiste kaitse alla võtmisel tuleb linnal otsustada, kas muinsuskaitseala kaitseb riik või kohalik omavalitsus

MukS ei sätesta Pärnu muinsuskaitseala riikliku kaitse alla võtmise kohustust, vaid üksnes suunab kaaluma selle riikliku kaitse alla võtmise vajadust. Seadus ei eelda, et nõukogude perioodil loodud riiklik muinsukaitseala peab kindlasti jätkuma. Eeltoodu tähendab, et muinsuskaitseala kaitse viisi valikul tuleb arvestada ka alternatiivse võimalusega, milleks on muinsuskaitseala kohaliku omavalitsuse kaitse alla võtmine PlanS § 75 lg 1 p 16 alusel ning muinsuskaitsealal asuvate (väga väärtuslike) ehitiste kinnismälestisena riigi kaitse alla võtmine.

Miljooväärtuslike alade kaitse üldplaneeringu alusel on täna levinud viis kohaliku kultuuripärandi säilitamisel. EOKL juhib Pärnu linna tähelepanu sellele, et Muinsuskaitseameti  info kohaselt on Pärnu muinsuskaitsealal asuvate ehitise puhul valdavalt kaitstav väärtus ehitiste eksterjöör, mistõttu ei kaasne muinsuskaitseala kohaliku kaitse alla võtmisel Pärnu linnale halduskoormuse kasvu. Kuna kohaliku kaitse all olev muinsuskaitseala on sellel asuvate ehitiste omanike esimeseks eelistuseks, siis tuleb EOKL hinnangul seda võimalust esimeses järjekorras kaaluda, võttes alternatiivsed lahendused (sh riikliku kaitse alla võtmine) kaalumisele alles siis, kui kohaliku kaitse alla mittevõtmiseks esineb kaalukas põhjus.

2.      Muinsuskaitsealal asuvate ehitiste kaitsmine peab toimuma nn ühe akna menetluse kaudu

MukS § 1 lg 2 kohaselt ühitatakse võimaluse korral muinsuskaitseseaduses sätestatud teatise- või loamenetlus ehitusseadustikus või maaparandusseaduses ettenähtud teatise- või loamenetlusega.  Eelnevalt kirjeldatust tulenevalt on Pärnu muinsuskaitseala võimalik võtta kohaliku kaitse alla. Kui kohaliku kaitse puhul laheneb MukS § 1 lg 2 kirjeldatud olukord automaatselt, siis muinsuskaitseala riikliku järelevalve alla jättes, tuleb igal juhul tagada tänase EhS-ist ja MukS-ist tuleneva topeltbürokraatia lõppemine omanike jaoks. EOKL on seisukohal, et kui Pärnu muinsuskaitseala peaks jääma riikliku kaitse alla, siis tuleb MuKS alusel toimuv loa- ja järelevalvemenetlus korraldada läbi Pärnu Linnavalitsuse. Juhul, kui Pärnu linn ja Muinsuskaitseamet ei ole sellega nõus, siis tuleb alternatiivselt otsustada, et EhS-i alusel toimuvat loa- ja järelevalvemenetlust korraldab Muinsuskaitseamet. Mistahes muud lahendused tooksid muinsuskaitsealal asuvate ehitiste omanikele kaasa põhjendamatult koormava haldus- ja ajakulu, mis oleks muinsuskaitseliste piirangute  (avaliku huvi) konteksti arvestades ehitiste omanike jaoks vastuvõetamatu. Riigi tasandil on peetud oluliseks üldise halduskoormuse vähendamist, kodanike jaoks ühe akna põhimõtte ning nullbürokraatia elluviimist. On aeg sõnadelt üle minna tegudele.

3.      Muinsuskaitsealal asuvatele ehitistele väärtusklasside määramisel tuleb juhinduda haldusmenetluse seadusest ja kultuuriministri 15.05.2019 määrusest nr 23

Pärnu muinsuskaitseala riikliku kaitse alla võtmise kaalumist tuleb alustada muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklasside määramisest, mille järel saab hinnata nii muinsuskaitseala kaitse vajadust, kui kaaluda erinevaid viise muinsuskaitsealal asuvate kultuuriväärtuste kaitsmiseks. EOKL-ile teadaolevalt on Pärnus ehitiste väärtusklasside määramisega alustatud, kuid seda ei tehta kultuuriministri 15.05.2019 määruse nr 23 alusel (Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid). Kahetsusväärne on asjaolu, et väärtusklasside määramine toimub haldusmenetluse seadust eirates ehitiste omanikke menetlusse kaasamata. Viidatud asjaolud välistavad omanike jaoks ehitiste omanike õiguseid kõige enam koormava riikliku kaitse jätkumise Pärnu muinsuskaitsealal. Kuna kehtivate õigusaktide järgimine Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra ettevalmistamisel on vajalik nii korrektsete kaalutlusotsuste tegemiseks, kui  muinsuskaitsealal asuvate ehitiste omanike õiguste kaitsmiseks, siis loodab EOKL  teha selles küsimuses tihedat koostööd omavalitsusega, milline on seatud oma elanike huvisid kaitsma.

 

Kokkuvõttes oleme seisukohal, et omavalitsused peavad käimasoleva üldplaneeringute ja muinsuskaitsealade kaitsekordade ülevaatamise käigus kujundama seisukoha ajalooliste linnasüdamete kaitse vajaduse ning kaitsekorralduse tasandi osas. Muinuskaitseala tähendab lisapiiranguid, lisabürokraatiat ning lisavahendite vajadust elanikel-omanikel. Need alad mõjutavad linnasüdamete arengut, seal majandustegevuse jätkumist ning linnakeskuste elanike arvu muutumist. Sellised kohalikku arengut mõjutavad ruumiotsused peaksid EOKL hinnagul langetatama kohalik tasandil, kuna see on kohaliku elu ning omavalitsuse autonoomia küsimus. Pea 30 aasta jooksul on omavalitsused riigilt üle võtnud kohaliku elu küsimuste lahendamise – nüüd  on  aeg astuda see samm ka kohaliku kultuuripärandi ja linnaruumi kaitse valdkonnas. Ootame teie seisukohta.

Lugupidamisega,

/allkirjastatud digitaalselt/

Priidu Pärna

Juhatuse esimees