Rebala muinsuskaitseala

Rebala muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piiri sõnaline kirjeldus
    


Omanike Keskliit saatis 27.10.2020 Jõelähtme vallavanemale ja volikogu esimehele kirja Rebala muinsuskaitsealast ja omaniku õigustest.

_______________________________________________________________________________________________________________________________________________

Austatud vallavanem Andrus Umboja ja

volikogu esimees Väino Haab

Eesti Omanike Keskliit (EOKL) pöördub Teie poole seoses Rebala muinsuskaitseala kaitsekorra ettevalmistamisega, mis peab Muinsuskaitseameti plaanide kohaselt asendama hiljemalt 01.05.2023 Rebala muinsuskaitseala põhimääruse. Võttes arvesse, et eelpool viidatud kaitsekorras sätestatud piirangud mõjutavad olulisel määral Rebala muinsuskaitsealal asuvate ehitiste omanike õiguseid ning nende kehtestamisse on kaasatud Jõelähtme Vallavalitsus, siis soovime jagada kohaliku omavalitsusega omanike seisukohti ning  ootame, et Jõelähtme vallavõim kujundab muinsuskaitseala suhtes kohalike elanike huve enim arvestava positsiooni.

1.      Rebala muinsuskaitsealal asuvate ehitiste kaitse alla võtmisel tuleb vallal otsustada, kas muinsuskaitseala kaitseb riik või kohalik omavalitsus

MukS ei sätesta Rebala muinsuskaitseala riikliku kaitse alla võtmise kohustust, vaid üksnes suunab kaaluma selle riikliku kaitse alla võtmise vajadust. Seadus ei eelda, et nõukogude perioodil loodud riiklik muinsuskaitseala peab kindlasti jätkuma. Eeltoodu tähendab, et muinsuskaitseala kaitse viisi valikul tuleb arvestada ka alternatiivse võimalusega, milleks on muinsuskaitseala kohaliku omavalitsuse kaitse alla võtmine PlanS § 75 lg 1 p 16 alusel ning muinsuskaitsealal asuvate (väga väärtuslike) ehitiste kinnismälestisena riigi kaitse alla võtmine.

Miljooväärtuslike alade kaitse üldplaneeringu alusel on täna levinud viis kohaliku kultuuripärandi säilitamisel. Kuna kohaliku kaitse all olev muinsuskaitseala on sellel asuvate ehitiste omanike esimeseks eelistuseks, siis tuleb EOKL hinnangul seda võimalust esimeses järjekorras kaaluda, võttes alternatiivsed lahendused (sh riikliku kaitse alla võtmine) kaalumisele alles siis, kui kohaliku kaitse alla mittevõtmiseks esineb kaalukas põhjus. 

2.      Muinsuskaitsealal asuvate ehitiste kaitsmine peab toimuma nn ühe akna menetluse kaudu

MukS § 1 lg 2 kohaselt ühitatakse võimaluse korral muinsuskaitseseaduses sätestatud teatise- või loamenetlus ehitusseadustikus või maaparandusseaduses ettenähtud teatise- või loamenetlusega.  Eelnevalt kirjeldatust tulenevalt on Rebala muinsuskaitseala võimalik võtta kohaliku kaitse alla. Kui kohaliku kaitse puhul laheneb MukS § 1 lg 2 kirjeldatud olukord automaatselt, siis muinsuskaitseala riikliku järelevalve alla jättes, tuleb igal juhul tagada tänase EhS-ist ja MukS-ist tuleneva topeltbürokraatia lõppemine omanike jaoks. EOKL on seisukohal, et kui Rebala muinsuskaitseala peaks jääma riikliku kaitse alla, siis tuleb MuKS alusel toimuv loa- ja järelevalvemenetlus korraldada läbi Jõelähtme vallavalitsuse. Juhul, kui Jõelähtme vald ja Muinsuskaitseamet ei ole sellega nõus, siis tuleb alternatiivselt otsustada, et EhS-i alusel toimuvat loa- ja järelevalvemenetlust korraldab Muinsuskaitseamet. Mistahes muud lahendused tooksid muinsuskaitsealal asuvate ehitiste omanikele kaasa põhjendamatult koormava haldus- ja ajakulu, mis oleks muinsuskaitseliste piirangute  (avaliku huvi) konteksti arvestades ehitiste omanike jaoks vastuvõetamatu. Riigi tasandil on peetud oluliseks üldise halduskoormuse vähendamist, kodanike jaoks ühe akna põhimõtte ning nullbürokraatia elluviimist. On aeg sõnadelt üle minna tegudele.

Kokkuvõttes oleme seisukohal, et omavalitsused peavad käimasoleva üldplaneeringute ja muinsuskaitsealade kaitsekordade ülevaatamise käigus kujundama seisukoha ajalooliste linnasüdamete kaitse vajaduse ning kaitsekorralduse tasandi osas. Muinsuskaitseala tähendab lisapiiranguid, lisabürokraatiat ning lisavahendite vajadust elanikel-omanikel. Need alad mõjutavad suure piirkonna arengut, seal majandustegevuse jätkumist ning elanike arvu kahanemist. Sellised kohalikku arengut mõjutavad ruumiotsused peaksid EOKL hinnangul langetatama kohalikul tasandil, kuna see on kohaliku elu ning omavalitsuse autonoomia küsimus. Pea 30 aasta jooksul on omavalitsused riigilt üle võtnud kohaliku elu küsimuste lahendamise – nüüd  on  aeg astuda see samm ka kohaliku kultuuripärandi ja avaliku ruumi kaitse valdkonnas. Ootame teie seisukohta.

Lugupidamisega,

/allkirjastatud digitaalselt/

Priidu Pärna

Juhatuse esimees