Tartu muinsuskaitseala

Tartu miljööalal renoveerimine

Miljööaladel on kehtestatud kaitse- ja kasutustingimused, mida tuleb hoonete remondi- ja ehitustöödel arvestada.


EHITAMINE JA REMONT

Miljööväärtuslikul hoonestusalal tuleb säilitada ja taastada ajaloolised hooned ja nende algupärane välisilme. Ehitus ei tohi minna vastuollu algsete hoonestus- ja ehitustavadega (hoonete ja kinnistute suurus, tänavate ja hoovide kattematerjal, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised viimistlusmaterjalid, välimiste avatäidete ja fassaadidetailide kujundus, haljastustavad, krundi tänavapoolsed piirded jms). Soodustada tuleb hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist.    

Miljööväärtuslikke hooneid on lubatud laiendada väikeses mahus (nt uukide, trepikodade, verandade, rõdude lisamine) ja ainult sobiva lahendusega, mis ei ole vastuolus hoonetüübi ja ehitusaegsete traditsioonidega. Hoonete ümberehitamisel ja laiendamisel tuleb tagada miljööväärtuslike objektide ja nende osade (fassaadi, eksterjööri- ja interjööridetailide, sealhulgas akende ja uste, laudvoodri, dekoratiivvormide, piirdeaedade jms) säilimine, restaureerimine ja taastamine.

Miljööväärtuslike ehitiste soojustamine on lubatud tingimusel, et tagatakse hoone oluliste proportsioonide säilimine: aknad ja uksed tuuakse fassaadi välispinda ning pikendatakse katuseräästaid. Hoone välispidine soojustamine on hoone ümberehitamine, millega kaasneb nõue korrastada kõik fassaadid. Ehitusprojekt peab seega lisaks soojustamisele käsitlema kogu hoone välisilme korrastamist, sealhulgas sobilikke avatäiteid (restaureerida algsed aknad ja välisuksed, asendada sobimatud aknad ja välisuksed algupäraste koopiatega), katusekatet, fassaadidekoori jt detaile.

Kui fassaadi remontimisel (värvimine, laudvoodri asendamine, krohviparandused, dekoori taastamine jm) hoone piirdekonstruktsioone ei muudeta (st välisseinasid ei soojustata ega ehitata ümber), ei ole ehitusprojekti vaja esitada. Välisviimistluses tuleb kasutada võimalikult algupäraseid materjale: linaõlivärvi, lubikrohvi, algsete mõõtmete ja profiiliga laudvoodrit. Kultuuriväärtuste teenistusega tuleb kooskõlastada kavandatud tööd: värvilahendus, viimistlusmaterjalid, laudvoodri ja taastatavate dekooridetailide joonised. Laudvoodri vahetamisel tuleb maksimaalselt säilitada algne laudis, välja võib vahetada amortiseerunud laudise osad.

Katusekattematerjalidena on miljööaladel lubatud kasutada kivi, valtsplekki ja valtsplekiga analoogse profiiliga plekki. Kui katuse vahetamisel ei muudeta kandvaid konstruktsioone, ei ole ehitusprojekti vaja esitada, kultuuriväärtuste teenistusega tuleb kooskõlastada (e-kirja teel või paberkandjal) vaid katusekattematerjal. Juhul kui katuse kandvaid konstruktsioone soovitakse muuta (nt katust tõsta, rajada katuseaknaid või uuke), siis on tegemist hoone ümberehitamisega ning selleks tuleb esitada ehitusteatis ja -projekt. Enne projekti tellimist on soovitav arutada soovitud lahenduse sobilikkust kultuuriväärtuste teenistuses.


AKENDE JA VÄLISUSTE VAHETUS

Algupäraste akende ja uste asendamine teistsuguse raamijaotuse, konstruktsiooni ja materjaliga avatäidetega rikub hoone välisilmet, samas kui hästi hoitud vanad ja õigesti valitud uued avatäited loovad hea mulje ja harmoonilise terviku.

Miljööalal asuva hoone akende ja uste vahetamisel peavad uued olema analoogsed esialgsetega, säilitades konstruktsiooni, materjalid, gabariidid, ruudujaotuse ja profiilid. Akende ja uksevalgmike sisemise raami ühekordne klaas on lubatud vahetada klaaspaketi vastu. Plastraamidega aknaid ei ole lubatud kasutada.

Juhul kui hoonel on säilinud algupäraseid aknaid ja uksi, tuleb võimalusel eelistada nende restaureerimist, mitte asendamist. Kui akende ja uste asendamisel ei muutu nende suurus ja paiknemine hoone välispiiretes, siis ei pea ehitusprojekti koostama. Enne uue akna või ukse tellimist tuleb nende joonised kooskõlastada kultuuriväärtuste teenistusega. Uute avade rajamisel (sh katuseaknad) või olemasolevate muutmisel (nt akna asendamisel uksega) tuleb eelnevalt esitada ehitusteatis ja -projekt.

Vaata tüüpjooniseid Tartu linna kodulehelt


KÕRVALHOONETE PÜSTITAMINE, LAMMUTAMINE JA ÜMBEREHITAMINE

Ajaloolised kõrvalhooned on oluline osa miljööst, kandes edasi informatsiooni mitte ainult ehitus-, vaid ka elamistraditsioonidest. Säilinud ajaloolised kuurid ja pesuköögid tuleb võimalusel säilitada ja remontida, uute püstitamisel tuleb järgida piirkonna traditsioone.

Miljööväärtuslikul hoonestusalal on ka väikeehitise (ehitise alune pindala 20–60 m²) eskiisprojekti koostamine kohustuslik. Projekt tuleb kooskõlastada kultuuriväärtuste teenistuses.


ÕHKSOOJUSPUMBAD, PÄIKESEPANEELID JA TEISED TEHNOSEADMED

Miljööväärtusega hoonestusaladel on keelatud elektrikilpide, õhksoojuspumpade, päikesepaneelide ning muude tehniliste seadmete ja juhtmete paigaldamine hoonete avalikust ruumist näha olevatele fassaadidele ja katustele ning nende ette. Kõik juhtmed ja ühendused tuleb monteerida seinakatte alla.

Õhksoojuspumpade välised agregaadid tuleb Supilinnas varjestada fassaadiga samas toonis puitrestiga. Muudel miljööaladel tuleb välised agregaadid samuti üldjuhul varjestada. Õhksoojuspumba paigaldamine on hoone tehnosüsteemide muutmine, mille kohta tuleb esitada ehitusteatis ja -projekt (vaata juhiseid).

Päikesepaneelide paigaldamine hoone katusele on lubatud ainult siis, kui need on katusega samas tasapinnas ega ole tänavalt avalikust ruumist näha.


Allikas: Tartu linna koduleht