Kaitsetingimuste võrdlustabel

MUINSUSKAITSEALADE JA MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE HOONESTUSALADE KAITSETINGIMUSTE VÕRDLUSTABEL

 

Muinsuskaitsealad

Miljööväärtuslikud alad*

LOAMENETLUS, JÄRELEVALVE

 

1) KOV loamenetlus;

2) Muinsuskaitseameti loamenetlus; 3) muinsuskaitseline järelevalve;

4) muinsuskaitselisest järelevalve poolt mittehõlmatud ehitustegevuse üle teostab järelevalvet omanik ise.

1) KOV loamenetlus;

2) järelevalvet teeb omanik ise.

SÄILITAMISKOHUSTUS

 

Mälestise ja muinsuskaitseala säilimise tagamiseks peab mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise omanik või valdaja mälestist või ehitist hooldama ning vajaduse korral remontima.

Olemasolevate ajalooliste hoonete rekonstrueerimisel kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks tuleb säilitada maksimaalselt algupärast substantsi, taastada hävinud tarindeid ja detaile ning kasutada traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale.

TEAVITAMISKOHUSTUS

Omanik peab teavitama:

1) ehitist kahjustada võiva ohu puhul;

2) ehitise kahjustumise puhul;

3) ehitise hävimise puhul;

4) ehitise valduse tahtevastase ülemineku puhul;

5) Ehitise omanik peab ehitise või selle osa valduse rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel teisele isikule andmisel asja valduse saajat ehitise asumisest muinsuskaitsealal teavitama.

Teavituskohustus puudub.

TAASTAMISKOHUSTUS

 

Muinsuskaitsealal asuv väärtuslik ehitis või selle osa taastatakse, kui see on asjaolusid arvestades põhjendatud. Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise taastamise kohustuse ja ulatuse otsustab amet. Taastamist korraldab mälestise või ehitise omanik.

Taastada tuleb hoone algupärane arhitektuurne välisilme, lähtudes säilinud algupärastest detailidest, arhiiviandmetest, sama arhitekti ning ajastu analoogidest.

ERITINGIMUSED

väljastatakse uuringu alusel igale ehitisele eraldi.

Sätestatud üldplaneeringus**

 

*Nõmme miljööväärtuslike alade näitel

**Nõmme linnaosa miljööväärtuse säilitamie eritingimused:

a)      Projekteeritav lahendus ei tohi moonutada ajaloolise hoone välisilmet ega olla miljööväärtuslikule hoonestusalale sobimatu.

b)      Hoonete sisemist plaanilahendust võib muuta, kui see ei mõjuta konstruktsioonide kandevõimet ja stabiilsust ega moonuta hoone välisilmet.

c)       Katusekorruse (pööningu) võib välja ehitada olemasolevas mahus. Räästajoon tuleb säilitada olemasoleval kõrgusel. Erandkorras on lubatud katuseharja tõsta, mille võimalikkuse ja ulatuse üle otsustatakse hoone arhitektuursest lahendusest, olemasolevast katusekaldest ja kõrval seisvatest hoonetest lähtudes. Katuseakende või -uukide ehitamise võimalus otsustatakse igal konkreetsel juhul eraldi, uuke on üldjuhul lubatud lisada ainult hoovi poole ja katuseaknaid saab paigaldada ühes reas ning plokistamata.

d)      Avatäited on lubatud puidust, hoonega sobiva suuruse, kujunduse, jaotuse, profiilide ja avanemissuundadega. Algupärased avatäited on soovitatav võimaluse korral restaureerida. Olemasolevad sobimatust materjalist (plast, metall) ning sobimatu välisilmega aknad ja välisuksed tuleb üldjuhul kavandada projektis arhitektuurselt sobivate puidust avatäidete vastu asendatavaks. Säilitada tuleb avatäidete hoonele iseloomulik kaugus fassaadipinnast. Puitvoodriga hoonete aknad tuleb paigaldada fassaadipinnaga tasa, et hoonele ei moodustuks arhitektuurselt sobimatuid välimisi aknapõski.

e)      Hoonete väljast soojustamisel peab säilima sokli, tulemüüride, kivitrepikoja, räästakarniisi ja teiste arhitektuursete detailide iseloomulik eenduvus. Soojustamisel tuleb kasutada konstruktsiooniga sobivaid soojustusmaterjale. Sokli soojustamine tuleb kavandada terviklahendusena, vajaduse korral koos maa-aluse osaga ja vundamendi hüdroisoleerimisega.

f)       Kivikonstruktsiooniga välispiirdeid (sh soklit) ei ole ehitusfüüsikalistel põhjustel lubatud seestpoolt soojustada. Soklikorruse niisked ruumid tuleb niiskuskahjustuste vältimiseks kavandada n-ö eraldi karbina, välisseintest eemale. Soojapidavuse parandamiseks tuleb kavandada horisontaalpindade, sh keldri lae soojustamine. Soklikorrusel tuleb konstruktsioonide kuivatamiseks ja niiskuskahjustuste vältimiseks tagada võimalus ruume tuulutada ja ventileerida. Sokkel tuleb kogu hoone perimeetril kavandada siledaks krohvitu ja värvituna. Siledaks lõigatud, lihvitud ja klombitud paekivisokkel tuleb säilitada eksponeeritud kujul, vuukida lubimördiga.

g)      Säilitama peab avatäidete iseloomuliku kauguse fassaadipinnast, puithoonete aknad tuleb tõsta fassaadipinnaga tasa. Dekoreeritud fassaade ei ole lubatud väljastpoolt soojustada. Soojustamise võimalikkuse üle otsustatakse igal konkreetsel juhul eraldi sõltuvalt hoone arhitektuursest lahendusest ja väärtusest.

h)      Hoonete (sh abihoonete) katusekattematerjalina on hoone arhitektuursest lahendusest olenevalt lubatud kas valtsplekk (või analoog), keraamilised katusekivid, sindel- või laastukatus, asbestivaba laineline ja väikesemõõduline eterniitplaat ning madalakaldelise katuse puhul rullmaterjal. Korstnapitsid tuleb kavandada ajaloolisele hoonele sobiva kuju ja viimistlusega.

i)        Ajaloolisele hoonele peab kavandama sobiva värvilahenduse. Hoonete värvimiseks tuleb kasutada traditsioonilisi värvitüüpe ja värvitoone. Puitvooderduse ja -detailide välisvärvimiseks tuleb kasutada katvat õlipõhist värvitüüpi. Krohvimisel tuleb kasutada lubi- või vähese tsemendisisaldusega lubikrohvi, soojustatud pindadel tugevdatud nn paks-krohvisüsteemi ja lubitsementkrohvi. Krohvipindade välisvärvimisel tuleb kasutada lubi- või silikaatvärvi. Keelatud on kasutada sünteetilisi krohve.

j)        Välisseinte ventilatsiooniavad kavandada sümmeetrilise paigutusega; avade väliskatted tasapinnalised, väikese mõõtmelised, neljakandilised ventilatsioonirestid, värvitud seinapinnaga sama tooni.