Valve- ja muude kaamerate kasutamise juhend
JUHEND KAAMERATE KASUTAMISE KOHTA 
Juhend on kehtestatud isikuandmete kaitse seaduse § 33 lg 1 punkti 5 alusel 9. aprillil 2013. a. 2. juulil 2015. a on täiendatud peatükke 2, 3, 5, 11, 13, 14, 16 ja 17 ning lisatud peatükk 31. 1. juulil 2016. a on täiendatud peatükki 16. 

Koostanud Andmekaitse Inspektsioon  

ERAELU KAITSE
Õigusteks, mida kaamerate kasutamisega riivatakse, on eeskätt põhiseaduse §-s 26 sätestatud õigus eraelu puutumatusele ja §-s 19 sätestatud enesemääramisõigus. Kaamerate kasutamine võib riivata ka kodu puutumatust ja üldiselt inimväärikust.
Õigus eraelu puutumatusele hõlmab isiku füüsilist ja vaimset puutumatust, tema identiteeti, tema kohta käivaid andmeid, seksuaalsust ning õigust oma kujutisele ja sõnale. Isiku identiteediga on hõlmatud lisaks nimele, mõtetele, tunnetele ja veendumusele ka tema välimus.1 Lisaks isiklikule arengule kaitseb õigus eraelu puutumatusele ka õigust luua ja arendada suhteid teiste inimestega ning ümbritseva maailmaga.2
Õigus eraelu puutumatusele ei piirdu ainult koduseinte vahel toimuvaga. Üldiselt kasutatavasse ruumi või alale sisenedes ei mineta inimene õigust eraelu puutumatusele. Eraelu puutumatuse kaitseala hõlmab ka inimese suhtlemist teiste inimestega, isegi kui see toimub avalikus ruumis.3
Põhiseaduse §-st 19 tuletatakse üldine isiksusõigus ehk enesemääramisõigus, mis hõlmab ka informatsioonilise enesemääramisõiguse. See tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse, kas ja millisel viisil inimene tahab end avalikkuse ees kujutada ning kas ja mil määral tohivad kolmandad isikud muuta tema isiksuse avaliku arutelu esemeks. See käib ka inimese kujutise kohta nii pildis kui liikuvas pildis.4
Samas ei ole õigus eraelu puutumatusele siiski absoluutne. Piirangud eraelu puutumatusele võivad tuleneda teiste isikute põhiõigustest – nt omandiõigusest (vara kaitse), sõnavabadusest (ajakirjandus), õigusest elule (kaitse kallaletungide eest). Eraelu puutumatust võidakse piirata ka avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks.
Peamised reeglid selle kohta, kuidas tõmmata piiri inimeste eraelu kaitse ja muude väärtuste vahele, on sätestatud isikuandmete kaitse seaduses.
JUHENDI EESMÄRK
Isikuandmete kaitse seadus on üldseadus, mis kohaldub kõikvõimalikule inimese andmete töötlemisele, ükskõik kes ja mis viisil seda siis ka ei teeks. Seetõttu ei anna ka see seadus alati väga täpseid vastuseid igaks konkreetseks situatsiooniks. Andmekaitse Inspektsioonil on isikuandmete kaitse seaduse § 33 lg 1 punkti 5 alusel õigus anda juhiseid isikuandmete kaitse seaduse paremaks rakendamiseks.
Käesolev juhend aitabki lahti mõtestada, kuidas kaameraid kasutada nii, et see oleks kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse nõuetega.

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________

1 Eesti Vabariigi põhiseadus, kommenteeritud väljaanne, Juura 2008, lk 281, p 9.
2 Euroopa inimõiguste Kohtu 3.04.2012.a otsus kohtuasjas Gillberg vs Rootsi, avaldus nr 41723/06.
3 Euroopa inimõiguste Kohtu 24.06.2004.a kohtuotsus kohtuasjas P.G. ja J.H. vs Ühendkuningriik, Peck vs Ühendkuningriik, Von Hannover vs Saksamaa.
4 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2008, lk 199, p 3.1.2.1.
 
Loe edasi juhendit pdf failina