Uudised Vaata kõiki uudised
...
Kredexi toetus korteriühistutele 2019

Kellele sobib rekonstrueerimistoetus?

Korterelamu terviklik rekonstrueerimine võimaldab suurendada hoone energiatõhusust, pikendab selle eluiga, tõstab väärtust kinnisvaraturul ning toob kaasa paranenud sisekliima. Toetus on mõeldud ühistutele ja kohalikele omavalitsustele, kes soovivad rekonstrueerida oma korterelamu võimalikult terviklikult. Toetust võib kombineerida nii pankade väljastatavate laenudega kui ka kogutud omavahenditega.

Kui palju toetust saab?

Võrreldes varasemaga on muutunud toetuse määrad, mis paljuski lähtuvad piirkondade rekonstrueerimisaktiivsusest, ühistute laenuvõimekusest ja kinnisvara väärtusest.

Toetust saab:

  • 30% Tallinnas ja Tartus
  • 40% Tallinna ja Tartuga külgnevate valdade asustusüksustes, kus kinnisvara taotluse esitamisele eelneva aasta turuväärtus on Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 500 €/m2, ja Elva linnas, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas
  • 50% ülejäänud Eestis
  • teistes piirkondades välja arvatud Tallinnas ja Tartus, on võimalik taotleda toetust 10% vähem, kui ei täideta kõiki määruses ettenähtud tingimusi, nt ei tehta soojustagastusega ventilatsiooni või ei suudeta tagada akende joonkülmasilla nõuet
  • Toetust saab taotleda 50% tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse maksumusest. Samuti saab 50% toetust taotleda ehitusprojekti(de) maksumusest juhul, kui ehitusprojekt(id) on koostatud alates 01.01.2014
  • Toetuse maksimaalne summa on 1 000 000 eurot projekti kohta.

Hea teada Vaata kõiki artikleid
...
MKM: Uus teemaveeb rajab e-ehitusele vundamendi

MKM käivitas e-ehituse teemaveebi, et aidata kaasa digitaalsete tehnoloogiate ja tööriistade rakendamisele ehitussektoris.

„Ühelt poolt soovime uue keskkonna kaudu hakata sihtrühma teavitama e-ehituse arengutest ja selles valdkonnas toimuvast, teiselt poolt tahame pakkuda reaalset abi e-ehitust puudutavates standardites, regulatsioonides ja terminoloogias. Ehitussektori digitaliseerimist on eeskätt vaja selleks, et tõsta kogu sektori tootlikkust,“ selgitas MKM-i digitaalehituse valdkonna juht Jaan Saar.

Teemaveebi ajajoonel leiab artikleid ehituse digitaliseerimisest Eestis ning juhtumiuuringud annavad ülevaate praegusest tasemest ja viiteid parimatele praktikatele. Juhendite sektsioonist leiab nõuandeid ja dokumente, mis aitavad ehituse tööprotsesse arendada. Ühtlasi leiab teemaveebist infot e-ehituse kasude, sellega seotud lahenduste ja vahendite kohta ning materjale, mis aitavad valmistuda e-ehituse platvormile üleminekuks. Praktilist abi saab ka rahvusvahelisest sõnaraamatust, mis aitab digiehituse mõistetele leida vasteid korraga kahekümnes keeles, millele lisandub peatselt ka eesti keel.

„Digitaalehitusega seotud info on ehitusvaldkonnaga seotud inimeste vahel seni liikunud vaevaliselt ning mitmed asjaosalised leidsid, et ühtset veebikeskkonda oleks hädasti tarvis. Tegemist on kogu sektorit teenindava, pidevalt täieneva infoportaaliga, mida haldab MKM-i ehitus- ja elamuosakond koostöös Digitaalehituse klastriga,“ selgitas Jaan Saar.

...
Vastus justiitsministeeriumile korteriomandi- ja korteriühistu seaduse asjus

25.02.2019 saatis Justiitsministeerium tagasiside saamiseks mitmele miisteeriumile, vabaühendustele, liitudele, kohtutele jne kirja, kus palub koondada mõtted, mis on korteriomanikele muret teinud alates 01.01.2018, kui hakkas kehtima uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus.
Omanike Keskliit otsustas korraldada maakondades infotunnid (Võrus, Põlvas, Paides, Viljandis, Pärnus, Haapsalus, Raplas, Tartus, Aravetel, Koigis, Järva-Jaanis jne), et otse omanikelt saada teavet, mis on probleemid riigi poolt registrisse kantud korteriühistutega. 
Samuti tegime küsitluse kogu liikmeskonnale. Vastajaid tuli üle 500.

Igapäevaselt helistatakse büroosse, et saada vastus lihtsatele küsimustele, mis seotud korteriomaniku ja korteriühistu juhtkonna vahel.

See aitas meil koostada vastuskirja.
Andry Krass, kes viis läbi ka konsulatatsioonid maakondades, on koostanud kirja meie ettepanekutega:

Lp justiitsminister

Lähtudes Eesti Omanike Keskliidu (EOKL) nõustamisliinile laekunud informatsioonist, 15.03.2019 kuni 14.04.2019 EOKL liikmete hulgas läbiviidud küsitlusest, ning 28.02.2019 - 11.04.2019 Aravetel, Haapsalus, Järva-Jaanis, Koerus, Tartus, Paides, Pärnus, Põlvas, Raplas, Tartus, Viljandis ja Võrus korraldatud korteriomanike infopäevadel saadud tagasisidest, teeb EOKL alljärgnevad ettepanekud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse rakendamisel esile kerkinud probleemkohtade lahendamiseks:


1.      Korteriomanike üldkoosoleku läbiviimise regulatsioon vajab lihtsustamist ning isikuvalimiste kord muutmist

Probleemi lühikirjeldus: KrtS-is sätestatud korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise regulatsioon baseerub mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätetel. Ulatuslike viidete tõttu MTÜS-i regulatsioonile, on korteriomanike üldkoosoleku läbiviimise korra järgimine korteriomanike jaoks ebamõistlikult keeruline, kuna lisaks KrtS-ile ja MTÜS-ile reguleerib paljudes korteriühistutes korteriomanike üldkoosoleku läbiviimise korda ka põhikiri. Tulemuseks on sagedased eksimused korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel.

...
Riik tahab katsetada tühjenenud korterelamute elanike ümberasustamist

Rahandusministeeriumis valminud eelnõu näeb ette, et kahaneva rahvastikuga piirkondades tuleks probleemsete korterelamute elanikud ümber asustada ning kasutuseta jäänud elamud lammutada. Esialgu tahab riik seda katsetada kahe kuni nelja tühjenenud korterelamuga.

Valitsuse korralduse eelnõus tuuakse välja, et 2013. aastal oli Eestis 476 tühja või osaliselt tühja korterelamut, mis vajasid lammutamist või renoveerimist. Kõige rohkem oli selliseid maju Valga linnas ja maakonnas, teisel kohal oli piirkondadest Ida-Virumaa.

Juba veidi enam kui aasta eest kiitis valitsuskabinet heaks tegevus- ja ajakava, mille kohasetl viib rahandusministeerium koostöös ühe või kahe kohaliku omavalitsusega ellu näidisprojekti, mille käigus asustatakse elanikud korralikesse kortermajadesse ümber ja tühjana seisvad elamud lammutatakse.

Sel nädalal esitas riigihalduse minister Janek Mäggi eelnõu riigisekretärile, et näidisprojekti jaoks raha eraldamine valitsuse istungi päevakorda võetaks.

Eelnõu kohaselt valitakse näidisprojekti käigus välja kaks kuni neli erisuguste korteriomanikega tühjenenud kortermaja. Ettepanek projektis osaleda tehakse kohalikele omavalitsustele juba tänavu juunis, tuleva aasta jaanuariks peaks aga probleemsed elumajad olema kaardistatud ja kindlaks määratud, millised neist rekonstrueeritakse ja uute elanikega asustatakse ning millised lammutatakse.

Elanikud peaksid asenduspinnale kolima 2020. aasta teises kvartalis ning neljandaks kvartaliks peaksid lahendatud saama omandiküsimused.

Tühjad hooned lammutatakse 2021. aasta kolmandas kvartalis ja sama aasta lõpuks peaks projekti tulemused olema analüüsitud ning võimalikud seadusemuudatuste ja toetusmeetmete ettepanekud koostatud.

Näidisprojekti käigus tahetakse leida ka õiguslikud lahendused elanike ümberasustamiseks ja töötada välja metoodika, mida teised omavalitsused saaksid pärast projekti lõppu kasutada. Selleks plaanitakse palgata ka advokaadibüroo või mõni juriidiliselt pädev isik.

Kokkuvõttes peaks projekti tulemusel välja töötatama toimiv tegutsemismudel, et omavalitsused oskaksid edaspidi paremini arvestada rahvastikutrendidega ja kui neil tekib tühje korterelamuid, suutma olukorraga iseseisvalt toime tulla.

Eelnõu järgi eraldab valitsus omandireformi reservfondist rahandusministeeriumile tagastamatu toetusena 973 225 eurot. Suurem osa toetustest saavad projektis osalevad omavalitsused kaasnevate kulude katteks.