Avaleht - Omanikud

Uudised Vaata kõiki uudised

Eesti omanike Keskliit: Eesti kinnisvarapoliitika muutmise ettepanekud: julgeoleku, majanduse ja Eesti kodanike huvide tasakaalustamine

19. septembril esitas Eesti Omanike Keskliit Siseministeeriumile ettepanekud ja seisukohad seoses kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) muutmisega. See hõlmab Eesti kinnisvarapoliitika ja kinnisvara omandamise piiranguid seoses Eesti väikeettevõtete ja teatud riikide kodanikega. Need on olulised küsimused, mis puudutavad riigi julgeolekut, majandust ja kodanike huve.

EOKL esitas alljärgnevad ettepanekud:

Hea teada Vaata kõiki artikleid

Biojäätmed ja kompostimine

Sel kevadel on palju räägitud ja kirjutatud biojäätmetest, nii toidu- kui aiajäätmetest. Seda ennekõike põhjusel, et hiljemalt selle aasta lõpuks tuleb kogu Eestis tagada biojäätmete liigiti kogumine ja mahutiga jäätmevedajale üleandmine. Seda ikka selleks, et Eesti saaks täidetud kohustuse suunata jäätmed ringlusesse.

Eestis tekib keskmiselt 383 kilogrammi olmejäätmeid inimese kohta aastas. Sellest 71 kg on köögi- ja sööklajäätmed ning 30 kg aia- ja haljastujäätmed. Seega keskmiselt tekib biojäätmeid 101 kg inimese kohta aastas. Liigiti kogutakse seni aga vaid veerand kõigist biojäätmetest (allikas Keskkonnaministeerium).

OMANIKE LIIT: riik tegeleb Võrumaa väljasuretamisega

21.08.2023 esitas Eesti Omanike Keskliit vastuväited Võru riikliku

muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu vastu. Sarnaselt varasemate

kaitsekordadega, millele liit vastuväite esitas, jääb omanikele arusaamatuks, miks

peab riik nii ulatuslikult põhiseadusega kaitstud kodu puutumatust rikkuma?

Näiteks Võrus kavatseb suverään keelata koduõues elupuu istutamise ning nõuda

„ajastule“ sobimatute taimeliikide eemaldamist. Milleks on vaja säilitada topelt

haldusmenetlust, kus ühe töö jaoks nõutakse kahte projekti, kahte ehitusluba ja

kahte töö üleandmismenetlust, kui selle kulud koormavad ebamõistlikult ühtaegu

riigieelarvet, kui koduomaniku rahakotti?

Mida saame veel teha, et energiat säästa?

Alustame energiatarkade tarbimisharjumuste kujundamisest – iga kilovatt loeb!

Lihtsaim ja kiireim viis energia kokkuhoiuks on juba täna alustada oma tarbimisharjumuste ülevaatamisest ning säästlikumaks kujundamisest. Üksikud säästutegevused ei pruugi anda küll märkimisväärset kokkuhoidu rahakotis, kuid säästlike harjumuste mõju tervikuna on juba igast üksikust sammust nähtav. Näiteks kui suudame iga Eesti elaniku pealt hoida kodus, tööl ja transporti kasutades kokku kasvõi 1 kWh energiat kuus, on kogusääst ühes kuus juba 1 331 795 kWh. Võrdluseks – 150 ruutmeetrise üksikelamu aastane energiatarve on ligikaudu 20 000 kWh.