Uudised

Maaleht: Kuidas lärmakaid naabreid korrale kutsuda?

facebook
17.august 2017

Külaelanikud protestivad külla ehitatud puhkemaja ja seal toimuvate lärmakate pidude vastu. Kuidas naabrite konflikti lahendada?

Kas ja kuidas oleks saanud naabritega arvestada juba planeerimismenetluses? Mida nüüd tagantjärele teha, kui ehitis ehk puhkemaja on juba valmis?

Vastab Priidu Pärna:

Naabrid tuleb kaasata planeeringu koostamisele, kus nad saavad esitada vastuväiteid ja ka hiljem maavanemale edasi kaevata. Hajaasustuses pole planeering sageli kohustuslik ja siis on kohaliku omavalitsuse (KOV) ülesanne jälgida, et kinnistu ja hoone sihtotstarve ja hoone tegelik kasutus langeksid kokku. Isegi kui KOV on lubanud rajada puhkemaja, siis on eraomanikel õigus esitada nõudeid puhkemaja pidaja vastu tulenevalt asjaõigusseadusest, mis sätestab naabrusõigused.

Keskne paragrahv on 143, mis keelab igasugu ülemääraste mõjutuste levimist naabrusesse, kui see kahjustab oluliselt kinnisasja omanikul oma kinnistu kasutamist ehk oma omandi nautimist. Nii näiteks on kohus keelanud mesilaste pidamist aedlinnas, liiga varast muruniitmist pühapäeva hommikul jms. Samuti saab tulenevalt korrakaitseseadusest nõuda öörahu ja seda tagab politsei.

Asjaõigusseaduse §143 järgi ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Kui eespool nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist.

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki
02.oktoober 2018