Uudised

Reinsalu loodab puuküürnike elu keerulisemaks muuta

facebook
05.detsember 2017

Lepingu lõppedes pole ruumi vabastamisest keelduvat üürnikku võimalik kohtuotsuseta välja tõsta.

Justiitsminister Urmas Reinsalu, miks on üürileandjaid puuküürnike eest kaitsvad seadusemuudatused jäänud ministeeriumisse aastateks toppama?

Usun, et see on ka varasemate ministrite jaoks olnud maailmavaateline küsimus. Ei saa ju öelda, et üürnike ja üürileandjate õigused oleksid vastandlikud, mõlemal peavad olema oma õigused. Heausksed üürnikud ja üürileandjad lepivad ju omavahel kokku ning neile on õigusraamid lihtsalt tagatis.

Ent viimase initsiatiivi käigus kutsusime me ühise laua taha mitme huvigrupi esindajad, näiteks Eesti kinnisvarafirmade liidu, kohtute esindajad ja õiguspraktikud ning pidasime nõu, mida teha. Tellisime ka analüüsi. Järeldus oli üks – heausksetele üürileandjatele tuleb anda lisatagatisi. Selle eesmärk on väga lihtne, tugevdada üüriturgu. Kui üürileandjatel on rohkem tagatisi, julgevad inimesed kortereid rohkem välja üürida. Kui turul on rohkem kortereid, on ka üürihinnad madalamad. Lähinädalatel saadamegi laiali väljatöötamiskavatsuse.

Mida võiks ministeeriumi hinnangul muuta, et kaitsta üürileandjaid?

Praegu on üürileandjal õigus üürileping lõpetada juhul, kui üürnik on jäänud võlgu kolm järjestikust kuud, peale selle tuleb talle anda veel lisatähtaeg. Me pakume välja, et üürileandjal oleks võimalik leping üles öelda ka väiksema võla korral või kaotada lisatähtaja andmise kohustus.    
Kui praegu on keelatud eluruumi lepingute puhul leppetrahve sõlmida, siis me teeme ettepaneku seda mingis ulatuses siiski võimaldada. Eriti väiksemate rikkumiste lahendamiseks, näiteks mööbli kahjustamise juhtumid. Vastasel juhul tuleb üürileandjal kohtusse minna, inimesed ei pruugi soovida seda teha.

Kolmandaks plaanime tõsta viivisemäära. Praegu on tähtajaks üüri maksmata jätmise korral viivis kuni 24% aastas. Meie ettepanek on teha nii, et see võiks olla kuni kolmekordne seadusejärgne viivisemäär.

Pealegi, kui praegu on õigus nõuda tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses, siis meie ettepanek on kaaluda selle suurendamist. Näiteks maapiirkondades võib kolme kuu üüriraha olla suhteliselt väike.

Ühtlasi esitame arutluseks üüri tõstmise teema. Praegu kehtivas õiguses saab üürileandja seda ühepoolselt teha väga kitsastel tingimustel. Seda tuleb põhjendada ja üürnikul on õigus see omakorda vaidlustada. Me soovime selgelt paika panna, et üürileandjal on õigus seda ühepoolselt tõsta, kui keskmine üür on turul tõusnud. Aga ka juhul, kui üürileandja on eluruumi uuendamiseks parandusi teinud.

Selge, et ka üürnikele peavad tagatised säilima. Aga täna tuleb küll öelda, et puuküürnike probleem häirib normaalset õiguskäivet. Lõpuks jõutakse ju igas juhtumis õiguspärase lahendini kohtu kaudu, aga see on meeletu stressikoorem.

Kas ministeeriumis on arutlusel ka muudatused, mis võimaldaksid üürileandjal ilma aastatepikkust kohtuteed ette võtmata vabaneda üürnikust, kes ei ole nõus isegi pärast lepingu lõppemist elu- või äripinda vabastama?

Tuleb eristada kaht tüüpi juhtumeid. Esimene on see, kui keegi tegelinski lihtsalt võtab kellegi valduse ilma üürilepinguta üle või väidab, et tal on suuline leping. Sellisel juhul on omanikul õigus tõsta soovimatu külaline tänavale. Selleks võib ka politsei appi kutsuda. Kui aga omanik on ise valduse üle andnud ja neil on varem olnud äripinna või eluruumi üürileping, siis on ainus võimalus minna kohtusse.

Et see asi oleks kiirem, on võimalik taotleda üürniku väljatõstmist ka esialgse õiguskaitse kaudu. Aga ka siis käib see nii, et kohus peab kõigepealt taotluse rahuldama ja alles selle paberi alusel saab kohtutäitur üürniku välja tõsta.

Kui aga vaidlus käib tõiga üle, kas lepingut on pikendatud või mitte, siis selle kohta tuleb tsiviilkohtus ütlusi anda. Kohtule valetamine on aga süütegu. Omanik, kes kannab õiguspäraselt lahkumast keelduva üürniku tõttu kahju, saab esitada nõude kahju hüvitamiseks saamata jäänud tulu ulatuses.

__________________________________________________________________________________________

Muuta plaanitakse ka uute omanike õigusi ja remondikulude jagamist     

Urmas Reinsalu meenutas, et probleeme on olnud ka omanike vahetuse korral. „Pankroti- või täitemenetluse korral tahame me uuele omanikule anda tugevamad alused üürilepingu lõpetamiseks. On ju esinenud lugusid, kus vana omanik on sõlminud formaalselt õiguspärase, aga sisuliselt fiktiivse lepingu, ja see tuleb uuele omanikule üllatusena. Siin tuleks panna paika, et sellisel juhul saab omanik lõpetada lepingu ühepoolselt,” ütles minister.

Samuti tõstatatakse remondikulude jagamise küsimus. „Praegu ei ole üürileandjal õigust sõlmida kokkulepet, et osa remondikulusid tasub üürnik. Selline kokkulepe võiks üürilepingu sõlmisel siiski võimalik olla,” märkis Reinsalu.

Allikas: EPL 5.12.2017, loo autor Otti Eylandt

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki