Uudised

Postimees: Tallinna Vesi võib hiigelnõude saada kolme kuu pärast

facebook
13.märts 2018
Tallinna inimesed ja ettevõtted pole sugugi unustanud, et nad maksid aastate jooksul vee eest ilmselt liiga kõrget hinda. Tallinna Vesi võib hiigelnõude kaela saada kõige varem kolme kuu pärast.
Tallinna Vee ja konkurentsiameti vaheline vägikaikavedu jõudis esimese lõpplahenduseni mullu detsembris, mil riigikohus otsustas, et vee-ettevõte peab lahti ütlema oma vanast, 2011. aastal kivisse raiutud hinnakirjast ja koostama uue, regulaatoriga kooskõlastatud veetariifi. Sisuliselt tähendab see seda, et tallinlased maksid kuue aasta jooksul vee eest liiga kõrget hinda.

Järgmisel päeval pärast kohtuotsust ilmus välja Eesti Omanike Keskliit, kes lubas hakata koguma veetarbijate nõudeid, et ülemäära makstud veetasu kohtu kaudu tagasi nõuda. Jutt käis kohati kuni paarikümne miljoni euro suurusest hagist. Pärast seda tekkis pikaks ajaks vaikus, osalistest polnud kuulda kippu ega kõppu.

Veesaaga kerkis taas päevakorda veebruari lõpus, mil Tallinna Vesi esitas viimaks regulaatorile oma seisukoha, kui suur võiks kuupmeetri vee hind pealinnas ja Sauel olla. Nad ei rääkinud summadest, kuid andsid selgelt mõista, et soovivad vee eest saada sisuliselt sama palju raha nagu varemgi.


Kingitus ettevõttelt jäi saamata

Omanike Keskliidu esimees, tuntud notar Priidu Pärna polnud sellega rahul. Tema sõnul on veefirma taotlus õhku täis ja hinnasoov kuni veerandi võrra mõistlikust kõrgem. "Meie lootus on, et konkurentsiamet seda hinda ei kooskõlasta ja palub ettevõttel esitada uue taotluse," sõnas ta.

Praegu on Pärna aga äraootaval seisukohal. "Jälgime taktikalist võitlust riigi ja ettevõtte vahel," kirjeldas Pärna omanike keskliidu positsiooni. Nagu öeldud, uurib ja puurib konkurentsiamet veebruari lõpus saabunud uut taotlust. Otsuse, kas see on mõistlik ja õiglane, teeb regulaator hiljemalt kolme kuu pärast.

"Enne seda pole meil kuskilt kinni hakata" lausus Pärna. Kuigi riigikohus leidis, et Tallinna Vee hinnakujundus pole aastaid olnud kulupõhine, ei tulnud protsentuaalselt välja, kui palju veetarbijad teenuse eest rohkem maksid.
Seetõttu on tavalisel inimesele peaaegu võimatu välja arvutada, missugune oli tegelik õiglane tasu vee eest näiteks 2011. aastal. Veelgi keerulisem on seda kohtus tõendada. Kui konkurentsiamet annab Tallinna Vee hinnasoovile hiljemalt mai lõpus uue hinnangu, saab omanike keskliit selle aluseks võtta ja edasi minna, selgitas Pärna.

Juhul kui konkurentsiamet vee-ettevõtte hinnasooviga nõus ei ole ja need kaks jäävad eri seisukohtadele, jääb vaidlus uue hinna üle tõenäoliselt aastateks kohtusaalidesse venima. Nii kaua Tallinna veetarbijad Pärna sõnul aga oodata ei malda ja tõenäoliselt alustatakse sel juhul esimesel võimalusel kohtuteed.

Tallinna Vee klientide huvide eest seisev omanike keskliit ootas vahepeal ka vee-ettevõttelt endalt esimest sammu. Nad lootsid, et firma on valmis omal initsiatiivil suurema kahjunõude vältimiseks pakkuma valuraha või hinnaalandust. "Seda kingitust me ei saanud", lausus Pärna.

Kuigi Pärna ei oota kiireid lahendusi, lubas ta, et protsess pole lõppenud. "Meie kliendid on huvitatud, et raha tagasi saada. See on summa, mis kulub kõigile ära. Nii me seda kindlasti ei jäta, lihtsalt see võib rohkem aega võtta," ütles ta.
Konkreetsetest summadest Pärna ei rääkinud, kuna praegu on veel lahtine, kas hagis osaleb 100, 1000 või hoopis 10 000 inimest. Sõltuvalt sellest kujuneb ka kahjunõude suurus.


Autopesula tahab raha tagasi

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi ütles sarnaselt Pärnaga, et valmisolek hagi esitada on olemas, kuid enne on vaja täpselt välja selgitada, kas ja kui palju tallinlased vee hinnaga mööda pükse said.

"Kust tuleb Tallinna Vee hinnapoliitika, kui palju on nad alusetult rikastunud, mis aja jooksul see toimus - juristina ma seda riigikohtu lahendist nii selgelt välja ei loe," kommenteeris Mardi.

Küll aga on korteriühistutel põhimõtteline soov olemas. "Kui meil on kindlad faktid ja tõendid ja kui juba nõuete koondamiseks läheb, pole see meie jaoks mingi probleem," lubas Mardi.

Samas loodab ta ka veefirma enda suuremeelsuse peale. "Ehk nad saavad aru, et kuna meie nõuded tuleks tõenäoliselt vägagi suured, on neil mõstlik meiega kompromissile minna ja liiga kõrge veetasu tagantjärele ise kinni maksta".

Raha ei igatse tagasi üksnes tavalised Tallinna iniemsed, vaid hagiga liitumise soovi on üles näidanud ka ettevõtted, kelle veearved on kopsakad. Üks selline on näiteks Jazz Pesulad OÜ, kel on Tallinnas 12 autopesulat. Firma juht ja omanik Ando Mellikov ütles, et igal juhul tahavad nad Tallinna Veelt raha tagasi saada.

Me oleme aastaid pidanud ülemäära kõrget hinda taluma. Tallinnas on vesi kallim kui mujal Euroopa linnades, aga mõistlik põhjus puudub," kurtis Mellikov. "Eks ta monopoolne ettevõte ole ja teinud aastaid täpselt seda, mis meeldinud. Tarbijad on pidanud selle lihtsalt kinni maksma," lausus mees.

Kui palju raha Mellikov tagasi nõuab? Tema sõnul sõltub nõue sellest, mis perioodist arvestama hakata. "Alates 2011. aastast oleme vee-arveid maksnud üle miljoni ja tagasi sellest võiks nõuda kuskil 10-20 protsenti,"arvas Mellikov. Kui kohtusse minnakse, võiks seda tema hinnangul teha kõik koos. "Pole mõtet raisata aega ja raha erinevate hagide peale," lausus ta.


Ei taha head hinda käest anda

Tallinna Vesi ise täpsemaid kommentaare ei andnud. Nad konstateerisid fakti, et riigikohtu otsusest tingituna pidid nad konkurentsiametile uue taotluse esitama ja just seda protsessi on nad alustanud.

Huvitav on aga see, et Tallinna Vee esitatud tariif on ligilähedane praegu kehtivale veeteenuse hinnale, mis on püsinud muutumatuna 2010. aastast.

Tallinna Vee kommunikatsioonijuht Eliis Vennik ütles, et nad lähtusid hinna esitamisel kolmest põhimõttest. "Peame tariifi kaudu katma oma kulud, peame suutma teha vajalikud onvesteeringud ja sealjuures peab ettevõte olema finantsiliselt jätkusuutlik ka praegusel juhul, mil ettevõte ei saa kaasata ELi rahastust," märkis ta.

Venniku sõnul tuleb silmas pidada, et nende taotluse esitamisega alles algas kooskõlastamise protsess. Kuna see on Tallinna Veele esimene niisugune taotlus, siis on seal kindlasti kohti, mis vajavad täiendavat arutelu ametiga, lisas kommunikatsioonijuht.

___________________________________________________________________________

Märt Ots: tarbijad võiksid kohtusse pöörduda

Konkurentsiameti juhi Märt Otsa sõnul tasuks inimestel ja ettevõtetel, kes aastate jooksul liiga kõrget vee hinda maksnud, pöörduda kohtu poole.

Ots rääkis, et sõltumata sellest, mida nad Tallinna Vee hinnataotluse suhtes otsustavad, tasub Tallinna Vee klientidel, nii tavalistel inimestel kui ka äriühingutel, mõelda kohtuhagi esitamise peale. Detsembris ilmunud riigikohtu  otsus annab selleks veenva aluse, lisas ta.'

Mis puudutab regulaatori hinnangut uuele Tallinna Vee hinnatariifile, sis siin jäi Ots napisõnaliseks. "Tegemist on börsifirmaga ja ma ei tahaks hakata midagi spekuleerima enne, kui lõpliku otsuse teeme," märkis ta.

Küll aga tunnistas ta seda, et taotluse läbi vaatamine ja otsuseni jõudmine nõuab neilt palju tööd. Tema sõnul on Tallinna Veel suur kulude loetelu, millest nad peavad end läbi närima ja seejärel otsustama, kas need on põhjendatud.

Ots ei välistanud, et nende otsus toob kaasa uue kohtuvaidluste laviini. "Mitte kunagi ei saa väita, et ei tule kohtuskäimist, see on normaalne protsess. Ettevõttel on õigus iga meie otsuse peale kohtusse pöörduda," lisas ta.

Konkurentsiametil on otsuse tegemiseks aega kuni 90 päeva. 
__________________________________________________________________________

Tallinna veesaaga kronoloogia

AS Tallinna Vesi ja Tallinna linn sõlmisid 12. jaanuaril 2001 teenuselepingu, milles määrati kindlaks veeteenuse osutamise tingimused, muuhulgas pandi viieks aastaks paika Tallinna Vee hinnarežiim.
2007. astal sõlmisid Tallinna linnavalitsus ja Tallinna Vesi teenuslepingu muudatuse, millega fikseeriti vee tariif 13 aastaks, mis andis Tallinna Veele õiguse tõsta hinda igal aastal tarbijahinnaindeksi võrra.

Alates 1. novembrist 2010 jõustus aga ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, mis pani hinna kooskõlastamise kohustuse konkurentsiametile. Selle seaduse põhjal peab veeteenuse hind põhinema põhjendatud kuludel ja tulukusel, mitte tarbijahinnaindeksil. 

Seetõttu ei kooskõlastanud konkurentsiamet Tallinna Vee  järjekordset hinnatõusu ja tegi 2011. aastal veefirmale ettekirjutuse viia kehtiv hind seadusega kooskõlla. Tallinna Vesi ettekirjutust ei täitnud ja pöördus kohtusse.

Seetõttu algas Tallinna Vee ja Eesti riigi vahel 2011. aastal kohtuvaidlus, mis leidis lõpu 2017. aasta detsembris.

Riigikohtu halduskolleegium  jättis olulises osas rahuldamata ASi Tallinna Vesi kaebuse konkurentsiameti vastu ning otsustas, et konkurentsiamet ei pea järgima vee-ettevõtja ja Tallinna linna vahel erastamisel sõlmitud kokkulepet veeteenuse hindade kohta.

Artikkel ilmus 13.03.2018 Postimehes
Autor Lennart Ruuda
 
Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki
02.oktoober 2018