Uudised

Postimees: Kredex hakkab kontrollima, keda vallad riigi üürimajadesse paigutavad

facebook
20.märts 2018
Valitsuse otsusel asutakse kõikjal Eesti peagi rajama sotsiaalkortereid, et vallad saaksid neisse elama panna kahte sihtrühma kuulujaid – liikuva töökohaga ja kehval elujärjel olevaid inimesi. Selgub, et hoonete ehitamiseks ja korrastamiseks raha jagama pandud Kredex hakkab ka kontrollima, et teistesse elanikkonna rühmadesse kuulujaid neisse ei satuks.
 
Uurisime Kredexi esindajalt Joonas Kergelt, mis sihtrühmad investeeringutoetuse määruse  kohaselt hooneis elada tohivad ja mis edasi saama hakkab. Paraku selgub, et määrus on küll sihtrühmad üsna täpselt määratlenud, aga sisuliselt võib neis elama hakata kes iganes. Kontrollid aga tulevad.

AP: Kuidas on tagatud, et omavalitsused üürivad neid kortereid välja just «mobiilse töötaja sihtgrupile» ja «sotsiaal-majanduslikult vähekindlustatud sihtgrupile»? Kuidas need kaks sihtgruppi täpselt sõnastatud on (kui lühike ühes kohas töötamine muudab töötaja mobiilseks ja milline sihtgrupp on seaduse mõistes «sotsiaal-majanduslikult vähekindlustatud»)?

JK: Mobiilne töötaja on isik, kes vahetab elukohta tulenevalt töökoha asukohast või selle muutumisest ja kellel on kehtiv töö- või teenistussuhe või kellega sõlmitakse töö- või teenistusleping.  
Sotsiaal-majanduslikult vähekindlustatud sihtgrupp on isikud, kelle omandis ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse halduspiirides elamiskõlblikku eluruumi ning kellel ei ole sissetuleku puudumise, madala sissetuleku või muu objektiivse asjaolu tõttu võimalik eluruumi turutingimustel üürida.
Sotsiaal-majanduslikult vähekindlustatud sihtgrupi moodustavad sealhulgas asenduskoduteenuselt ellu astunud noored, puudega või erivajadusega isikud, töövõimekaotusega isikud, lasterikkad pered, üksikvanemaga pered, kinnipidamisasutusest vabanenud isikud, õnnetusjuhtumi tagajärjel eluaseme kaotanud isikud, eakad, tühjenevatest haldamata korterelamutest kohaliku omavalitsuse poolt pakutavasse üürikorterisse ümber kolida soovivad isikud ning madala sissetulekuga isikud.   

Madala sissetuleku piiri määramisel võetakse aluseks Statistikaameti viimati avaldatud suhtelise vaesuse piir enne taotlusvooru avanemist.

Kui Toetuse eesmärk on toetada neid sihtrühmi, siis kas sellest võib teha järelduse, et püsivalt vallas juba elav inimene sellistes korterites elada ei tohi (näiteks juba 10 aastat Tallinna elanud inimene)?

Ikka tohib. Meile on olulised kõik inimesed, kes soovivad Eestis elada ja töötada ning kelle jaoks on töö- ja elukoha asukoha valikul määravaks elukeskkond.

Kas selles osas, kes neis majades elama hakkavad, teostatakse ka raha eraldamisele järgneva 20  aasta (või mõne muu perioodi?) jooksul Kredexi poolt rutiinseid järelkontrolle?

Tulenevalt määrusest on KredExil tõepoolest õigus teha üürielamu paikvaatlusi, mida toetuse taotleja peab ka võimaldama.

Millised on sanktsioonid, kui vald annab need korterid üürile näiteks oma ametnikele, hakkab neid välja rentima turistidele vms?

Sageli on kohaliku omavalitsuse vajadus ja soov leida kvalifitseeritud tööjõudu – ametnikke, õpetajaid, päästeametisse päästjaid jne. Selle toetuse üks eesmärkidest on teha sellise tööjõu leidmine KOVile lihtsamaks, toetades kaasaegsete ja taskukohaste üüripindade loomist.

Miks ei ole tõenäoline, et vald hakkab pindasid turistidele üürima? Sest iga KOV on huvitatud sellest, et sinna tuleks elama inimesi, kes maksavad makse ja on lisaks osa kohalikust elust laiemas mõttes. Kohalik omavalitsus lähtub ennekõike talle seadusega pandud ülesannetest. Üheks neist on elamu- ja kommunaalmajanduse korraldamine, mitte turism.

Sel aastal on lisanduvad piirkondadena Tartu ja Tallinn - kuidas te kirjeldaksite üürikorterite turutõrke probleemi suurust neis kahes linnas?

Kui väiksemates tõmbekeskustes on probleeme tänapäevaste ja energiasäästlike eluruumide pakkumisega, siis Tallinnas ja Tartus, kus üüriturg on olemas, esineb probleeme üürieluruumide kättesaadavusega madalapalgaliste spetsialistide ning sotsiaalmajanduslikult vähem kindlustatud sihtgruppide seas.

Üks omavalitsus saab taotleda kuni 2,5 miljonit eurot. Seega vajadus selliste üüripindade järele on suurem, kui võimalik toetuse maht.

Teadetes on märgitud ka üürihindade taskukohasena hoidmise eesmärki. Kas vallal on õigus kehtestada mis iganes suurusega üürihindasid või on neil kohustus pakkuda valmivates majades "taskukohaseid" hindu?

Oleneb millise sihtrühma majutamisest jutt käib. Kui eesmärk on tagada mobiilse tööjõu sihtgrupile vajalike üürieluruumide parem kättesaadavus piirkonnas, kus üüripindade nõudlus ületab pakkumist ning elamu ehitusmaksumus ületab turuväärtust (elik esineb turutõrge), siis peab üürihind vastama turuhinnale.

Kui üürielamu rajamisega lahendatakse vähem kindlustatud leibkondade eluaseme probleeme, kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus eluruumide üürihinna vastavalt sihtgrupi võimekusele. Arvutus põhineb kulumeetodil ja üürihind võib olla madalam kui samaväärse korteri üürihind antud piirkonnas.

Üürielamu otstarbe üle otsustab kohalik omavalitsus, arvestades kohalikku üürielamute nõudlust ja pakkumist ning olukorda piirkonna eluasemeturul. Kahe eraldi sihtgrupi väljatoomisel on oluline defineerida probleem, mida üürielamu rajamisega lahendatakse. Ühel juhul on vaja ületada turutõrge, mis on seotud tänapäevaste ja energiasäästlike üürieluruumide puudumisega, mistõttu on piirkonna tööandjatel keeruline konkureerida tööjõu pärast linnadega, kuhu tööle asudes on elamistingimuste eeldus täidetud. Nendes üürielamutes tuleb küsida kohalikku turuhinda, mis kujuneb läbi nõudluse ja pakkumise suhte.

Teisel juhul lahendatakse sotsiaalmajanduslikult vähem kindlustatud isikute eluaseme pakkumise probleeme, mille vastu on samuti suur nõudlus, mida eraomanikest üürileandjad üldjuhul ei kata.

Sotsiaalkorterite üürihinna kehtestab kohalik omavalitsus arvestades sihtgrupi võimekust. Päriselus esineb olukordi, kus näiteks eakad või erivajadusega isikud käivad tööl, sel juhul on kohalikul omavalitsusel võimalus teha kaalutletud otsus ühe või teise üürielamu kasuks, vastavalt sellele, milliste korterite järele on suurem nõudlus.

Kas vald peab pärast hoone valmimist hakkama väljaüürimisega tegelema ise või või ta selleks värvata mõne kinnisvaraettevõtte või valla enda enda ettevõtte?

See oleneb kuidas KOV oma tegevuse korraldanud on. Toetus on mõeldud kohaliku omavalituse või tema valitseva mõju all olevale üksusele, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on elamumajanduse korraldamine kohaliku omavalitsuse territooriumil ja kes haldusakti või halduslepingu alusel täidab vastavaid avalikke ülesandeid. Seega on võimalikud kõik variandid.

TAUST

Kohalikud omavalitsused saavad oma elamufondi arendamiseks alates aprillist KredExilt taas toetust küsida. Sel aastal panustab riik 20 miljonit eurot ja taotlusi on võimalik esitada 15. augustini.

Kohaliku omavalitsuse elamufondi arendamise toetust saab kasutada uute hoonete rajamiseks või olemasolevate rekonstrueerimiseks eesmärgiga võtta need kasutusele üürielamutena. Toetus on mõeldud eelkōige tööjōu mobiilsuse suurendamiseks üle Eesti kuid täidab samas ka eesmärki vōimaldada madalapalgalistel spetsialistidel endale kaasaegset eluaset rentida. Kokku panustab riik üürielamute arendamisse kolme aasta jooksul enam kui 60 miljonit eurot.


Artikkel ilmus 20.03.2018 Postimehes

Ajakirjanik Aivar Pau


Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki