Uudised

Omanike Keskliit kutsub talgutele ajaloolises Hinni talus

facebook
10.aprill 2018

Kui tulete ajaloolise Hinni talu talgutele, siis mõelge hetkeks ka eesti rahvusest omanike tekkele. Maarahvana oleme ikka olnud seotud maaga, seega talud moodustasid eestlaste esimese kinnisomandi. Enne Teist maailmasõda oli Eestis ca 140000 talu. Maastiku teisendamisega minetab mälu osa oma pidepunktidest ja nii on Eestis alles jäänud veel vaid üksikud autentsed rehetalud.

Talude päriseksostmine algas Liivimaal mõnevõrra varem kui Eestimaal ja ka tingimused olid talurahvale soodsamad. Nimelt nägi Liivimaal 1849. aastal välja kuulutatud uus talurahvaseadus ette, et mõisniku (rendihärra) ja talupere (rentniku) vahelised kohustused tuleb kindlaks määrata vabal kokkuleppel, kuna mingeid ühtseid reegleid ei saa kubermangus kehtida, sest selle eri osades on väga erisugused tingimused. Seaduse järgmistes peatükkides kinnitati taluperedele, et talurahvale jääb "kõik see maa, mis oli nende käes 1804. aastal" (eelmise talurahvaseaduse kehtestamise ajal). Kuigi uue talurahvaseaduse eesmärk oli anda võimalus talude päriseksostmiseks, ei sisaldanud uus seadus mingeid käskivaid ettekirjutusi selle kohta, millal ja kui ruttu talusid päriseks ostma tuli hakata. Mõisa poolt ei paistnud rentnikele otsest ohtu olevat. Esialgu kõheldi ja viivitati talude ostuga. August Kitzbergi mälestuste järgi "ei suutnud paljud ära seedida, kuidas on võimalik midagi müüa ja osta, mida mitte taskusse pista või aisa külge siduda ja koju viia ei saa - asja arvati selgeks pettuseks". Ajaloolane, akadeemik Juhan Kahk kirjutab sellealases uurimuses, et talupoeg kõhkles pärast seaduse väljakuulutamist kümmekond aastat, aga siis sai maa põlistamine hoo sisse ja 1890. aastatel oli enamik talusid Liivimaal päriseks ostetud.

Talude päriseksostmist esines Liivimaal ka enne uut talurahvaseadust, näiteks 1823. aastal osteti talusid Luunja vallas ja 1843. aastal Mõisakülas, kui rentnik ostis päriseks Lapsaare talu.    

Hinni talu päriseksost vormistati 19. mail 1872. Kuid kirjalikes allikates on talu mainitud juba 1750. aastal. Seega võib olla tegemist vanima Liivimaal säilinud rehetaluga. 

Talu asub Jõksi külas, Kanepi vallas looduskauni vaatega künka harjal – Hinni talu kuulub Kooraste-Kanepi väärtusliku maastikuala koosseisu. Paar sajandit sai talu elada tavapärast elu. Häving algas aga Nõukogude võimuga. Talust tehti aastakümneteks kolhoosi abimajand

Siiski 1959 ja 1961.a. suvel toimusid siia Eesti Rahva Muuseumi (ERM), toona ENSV Riiklik Etnograafiamuuseum, ekspeditsioonid. Uurimusretke tulemusel valmis etnograafiliste jooniste päevik, mille originaal asub siiani ERMi hoidlas. 1. augustil 1973 võeti talu riikliku kaitse alla. 1975. aastal filmiti Hinnil "Suve" ja talust saab Ülesoo talu. Paraku selline tähelepanu ei toonud leevendusi talu raskekujulisele ekspluatatsioonile ning hoonete vaikne, kuid pidev lagunemine jätkus.

Tänavu täitub Hinni talus 45 aastat riiklikku muinsuskaitset. Eesti on taastanud iseseisvuse, kuid riigi suhtumine pärandarhitektuuri on jäänud endiseks. Sisuliselt kolmveerandi kaitsealuste talude olukord on äärmiselt murettekitav. Arvestades, et Eestis on kokku üle 5200 ehitismälestise, millest üle kolmandiku on halvas seisukorras, on see võib-olla isegi arusaadav. Mõelgem aga siiski Eesti juubeliaastal korra ka meie kõige kaitsetumale mälestiste grupile, milleks on Eesti riigi nurgakivi – talud. Sest mis oleks Eesti riik ilma taluta?! 

Hea võimaluse tutvuda ühe Eesti vabaduse veteraniga annab talgupäev ajaloolises Hinni talus, mida Eesti Omanike Keskliit koos talu pererahvaga 5. mail korraldab. Tere tulemast!

Registreeruda saate siit.

hinni talu

Artikli autor Ott Rätsep, Hinni talu taastaja

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki
02.oktoober 2018