Uudised

Maaleht: Maailmakoristus: prügi äravedu on maaomaniku korraldada

facebook
13.september 2018
"Prügi jõudmise jäätmejaama korraldab maaomanik, kelle territooriumilt prügi koristati," selgitab maailmaakoristuspäeva Eesti kommunikatsioonijuht Eger Karuse. See puudutab ühtviisi nii riigi-, era- kui ka kohalike omavalitsuste territooriumi.
RMK peametsaülem Andres Sepa sõnul tellivad nad prügiveo sõltuvalt piirkonnast oma lepingupartneritelt Ragn Sellsist või Keskkonnateenustelt.

PRÜGI
Kuna jäätmekäitlus käib riigiti väga erinevalt, siis vastutab iga riigi koristuskorraldustiim selles eest, kuidas jäätmed kogutakse ja mis neist edasi saab.
Küll on eestlased kui maailmakoristuse eestvedajad andnud aktsioonis kaasa löövatele riikidele oma soovitused.
Letsdoitworld´i teadmiste tiimi koordinaator Kadri Kalle räägib, et esiteks soovitavad nad nagu Eestiski koguda prügi kokku liigiti, et seda saaks taas- või korduskasutada.
"Näiteks metalli paljudes riikides juba otsitakse prügi seest välja, sest sel on hind," viitab Kalle.
Mitmes riigi on tema sõnul jäätmekäitlus ka mitteformaalne. inimesed elatuvad prügist teatud materjali, näiteks plasti väljasorteerimisest.
"Soovitame niisugustes riikides meeskondadel nende inimestega koostööd teha, sest nad teavad millistel materjalidel on turgu," ütleb Kalle. Üks sõnum, mida ka kindlasti edasi antakse, on see, et biojäätmed hoitaks teistest jäätmetest eraldi.
"See on üks lihtsamaid asju, mida jäätmekäitluses korraldada ja sellega saab hakkama ka väike külakogukond," tõdeb Kalle.

Saab anda jäätmejaama

"Palju meil prügi ära viia tuleb, eks see selgub pärast 15. septembrit," tõdeb Sepp. Nn prügikaardile on riigimetsas kantud 142 kohta, aga kui mitu neist, ära koristatakse, alles selgub.
Eriti rohkelt on prügi kaardile kantud Harjumaal.

Põhja-Pärnumaa territooriumil on kaardile kantud kaks prügikohta, mõlemad asuvad eramaal. Valla keskkonnaspetsialistile Rita Reppole polnud teisipäeva lõunaks veel teada, kas seal koristama hakatakse. Kui aga tööks läheb, võtavad valla kaks jäätmejaama liigiti kogutud jäätmeid vastu ka tasuta.

"Meil on kaks jäätmejaama - Vändras ja Pärnu-Jaagupis-, mõlemad on laupäeval lahti, nii et erandit me tegema ei pidanud," räägib Reppo.

"Sel päeval võetakse vastu kõiki jäätmeid, mida tavaliseltki, ja kui neid ka metsast kogutakse, siis võtame needki vastu.

Tasuta võetakse tema sõnul vastu ohtlikud jäätmed nagu värvid, lakid, lahustid; olmeelektroonikat, kui see on komplektne ja sel on juhe taga; vanad ravimid jms. Samuti autorehve ja vanapaberit.

Pärnu-Jaagupi jäätmejaam võtab vastu ka suurjäätmeid - mööblit, vaipu - seda metsa alla ka kõige rohkem veetakse.
Maksta tuleb näiteks ehitusjäätmete eest ning segaolmejäätmeid kumbki jäätmejaam vastu ei võta.


Koristades sorteeritakse

Eesti koristuspäeval ongi eesmärgiks seatud koguda jäätmed kokku liigiti, selle tarvis annavad korraldajad koostöös jäätmekäitlejatega koristajatele ka spetsiaalsed kotid.
Näiteks Eesti Pandipakend annab vähemalt 20 000 taaskasutatavat kotti segaolmejäätmete jaoks, Ragn Sells koos taaskasutusorganisatsiooniga TVO aga 5000 kollast kilekotti metall-,  plast- ja klaaspakendite tarvis. Eraldi kogutakse ka ohtlikud jäätmed (sinise triibuga prügikotti), rehvid (hunnikusse), mööbel ja ehitusjäätmed ( suurde big-bag kotti või hunnikusse)

Kokku ei koguta biojäätmeid, näiteks lehti ja õunu ega ka puhast värvimata ja lakkimata puitu, kive ja telliseid. 

Kokku kogutud prügi edasise saatuse määrab asjaolu, kas see taaskasutuseks sobib või mitte.
"Näiteks rehvid võiks liikuda Eesti Energiale, kes saab neid kasutada õli tootmisel", lausus Ragn Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuht Rainer Pesti. Teise võimalusena kasutab Eesti Energia rehve jäätmekütusena.

Elektroonikajäätmed võiks Pesti sõnul minna näiteks tootjavastutusorganisatsioonile EES-Ringlus.
Segaolmejäätmed lähevad põletusse, niisamuti ka näiteks mööbel jms.

"Põhjus selles, et loodusest kokku kogutud prügi on niivõrd määrdunud ja vettinud, et ei sobi taaskasutuseks", selgitab Pesti.

Taaskasutusmaterjal peab olema puhas ja kuiv, muidu kulub puhastuseks palju kemikaale, mis taaskasutuse mõttetuks muudab.

Eraldi kokku kogutud pakendid sorteeritakse jäätmejaamas ja suunatakse taaskasutusse või põletusse.
Teisipäeva lõuna seisuga ei olnud Ragn Sellsilt jäätmevedu koristuspaikadesse veel tellitud. Pesti sõnul hakatakse seda tõenäoliselt tegema pärast 15. septembrit, mil on teada, kus ja kui palju prügi kokku koguti.

Artikkel ilmus 13.09.2018 Maalehes
Artikli autor Kristiina Viiron



Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki