Uudised

Liidu kiri ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammistile

facebook
16.oktoober 2018
Otsustasime liidu seisukohad seoses renoveerimistoetuste määramisega saata ka ministrile. 
Teele läks alljärgnev kiri:

Korteriühistute toetamisest

Austatud minister Rene Tammist

Eesti Omanike Keskliit (EOKL) on hea meel, et olete võtnud ehitusvaldkonna üheks oma tegevusprioriteediks ning soovite kaasa aidata sellele, et korterelamute rekonstrueerimine saaks sisse kiirema hoo. Loodame, et ka Riigikogu peab korterelamute toetamist oluliseks ning kiidab heaks järgmise aasta eelarve, milles on korterelamute toetamiseks planeeritud 10 miljonit eurot.

Võttes arvesse eeltoodut, soovib EOKL esitada Teile omapoolsed ettepanekud korterelamute rekonstrueerimisega seotud probleemide lahendamise osas.


1. Toetusmeetme õnnestumine ja sellega rahulolu on otseses seoses rahastuskindlusega

Üheks peamiseks ebaühtlase korterelamute rekonstrueerimistempo põhjustajaks on toetusmeetmete rahastus, mis on jäänud tegelikule nõudlusele mitmekümnekordselt alla. See on omakorda kaasa toonud olukorra, kus toetuse saamisel on eelisolukorras toetustingimuste muutustele kõige kiiremini reageerivad korteriühistud, kelle hulka satuvad harva need, kelle jaoks on toetuse saamine tõepoolest ainsaks võimaluseks oma korterelamut rekonstrueerida.

Selleks, et parandada viimati nimetatud korteriühistute võimalusi toetust saada, tuleb toetusmeetme(te) väljatöötamisel lähtuda arvestusest, et Riigikogu poolt eraldatud vahenditest piisab korterelamute aastaringseks toetamiseks.

Halvimaks lahenduseks oleks minna korterelamute teotuste jagamisel ajas 20-aastat tagasi, ning jagada seda „elava järjekorra“ alusel. Lisaks asjaolule, et selline süsteem üksnes imiteerib korterelamute toetamist, kaasneb sellega korteriomanike vaheliste suhete halvenemine kortermajades, kes toetust soovisid, kuid jäid sellest toetusvahendite otsalõppemise tõttu ilma.


2.       Riik ei tohi korteriühistu probleemi arvelt tulu teenida

Mistahes toetuse jagamise puhul on aluspõhimõtteks, et toetuse andja ei kasuta toetuse saaja hädaolukorda ebamoraalselt enda huvides ära. Üheks sagedaseks hädaolukorraks on korteriühistute puhul laenuturule juurdepääsu puudumine, mis puudutab eriti Tallinnast ja Tartus väljaspool asuvaid korteriühistuid, kelle rekonstrueerimise järele aitamise vajadust on riiklikul tasandil eraldi rõhutatud.

Paraku ei ole seda arenenud ühiskonnas iseenesestmõistetavat põhimõtet korterelamute puhul Eestis veel omaks võetud, ning nii kehtib siin olukord, kus korteriühistutele toetusi jagav SA Kredex teenib kõige keerulisemas olukorras olevate korteriühistute arvelt lisatulu, pakkudes nende rekonstrueerimistöid finantseerimast keeldunud pankadele garantiisid.

EOKL hinnangul tuleb esimeses järjekorras töötada välja toetusmeede just eeltoodud ülekohtuse- ning korteriühistutest mittesõltuva olukorra lahendamiseks.

 

3.      Korterelamute rekonstrueerimisprotsessi kiirenemiseks tuleb võimaldada korteriomanikul oma riske maandada

Korterelamute madal rekonstrueerimishuvi ei ole seotud üksnes toetuse saajate hulgast väljajäämisega ja/või SA Kredex korteriühistutele pakutava laenutagamiseteenuse kõrgete intressidega. 

Sarnaselt pankadega, kes korteriühistute rekonstrueerimistöid finantseerivad, hindab ka üksik korteriomanik korteriühistu poolt võetud laenu tagasimaksmisega seotud riske. Kuna korteriomanikud vastutavad korteriühistu poolt võetud laenu tagasimaksmise eest solidaarselt, siis sõltub rekonstrueerimis- ja laenuotsuse tegemine otseselt sellest, kui kõrgeks peab korteriomanik riski, et tal tuleb kinni maksta ka teiste korteriomanike laenumakse osa. Tänu alates 2018. aastast jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadusele, mille kohaselt ei lähe täitemenetluses korteri müümisel sellel lasuv võlgnevus uuele korteriomanikule üle, on eelpoolkirjeldatud riskid kasvanud.

Seoses eeltoodud probleemiga peab EOKL vajalikuks töötada välja üksikule korteriomanikule suunatud kindlustus, mis kaitseb teda olukordade eest, kus mõni korteriomanik jääb maksejõuetuks ning tema võlgnevust ei ole korteriomandi madala väärtuse või täitemenetluses müügi tõttu uuelt korteriomanikult kätte saada.

 

4.      Korteriühistuid tuleb hakata eristama suuruse-, mitte asukoha põhjal.

Seniste toetusmeetmete rahaliste vahendite kiire lõppemine on seotud asjaoluga, et riiklik toetuste süsteem ei ole toetuste väljastamisel arvestanud korterelamute mastaabiefektiga ehk sellega, et korterelamu rekonstrueerimis- ja majandamiskulude maksumus on korteriomanikele seda madalam, mida suurem on kortermaja. Sellega on riik asetanud eelisseisundisse suurte kortermajade korteriomanikud, kellest valdav enamus asub just Tallinnas ja Tartus.

Juhul, kui eelpool viidatud meetmete aastaringse rakendamise kõrval jääb alles rahalisi vahendeid, siis tuleb EOKL hinnangul alandada oluliselt rekonstrueerimistoetuse maksimummäära, mille suuruse määramisel tuleks lähtuda käesoleva kirja punktis 1 nimetatud rahastuskindluse põhimõttest.


5.      Korteriühistu ja kohaliku omavalitsuse vahel tuleb luua partnerlus-, mitte konkurentsiolukord.

Tänase korterelamute toetussüsteemi probleemkohaks on asjaolu, et sellele konkureerivad üheaegselt nii korteriühistud, kui kohalikud omavalitsused. Olukorras, kus korteriühistu ja kohalike omavalitsuste baashuvi (parandada oma elanike elukvaliteeti ja suurendada ohutust) langeb korterelamu renoveerimisel kokku, on konkurentsiolukorra tekitamine tarbetu. Nagu näitab praktika, siis kasutavad korterelamute toetusi eelkõige suuremad omavalitsused, võimendades veelgi toetusvahendite regionaalselt ebaühtlast jaotumist.

Eeltoodud probleemiga seoses on EOKL seisukohal, et korterelamute toetuste ühtlaseks ja õiglasemaks jagamiseks tuleb korterelamute rekonstrueerimistoetuste jagamine anda üle kohalikele omavalitsustele, kelle kompetents ja informeeritus korterelamute rekonstrueerimist takistavatest põhjustest on SA Kredex omast oluliselt kõrgem. Koos toetussummade jagamisega tuleb kohalike omavalitsuste vahel ära jagada ka käesoleva kirja punktis 2 ja 3 toodud toetusmeetmete rakendamisest üle jääv toetussumma.

Loodame, et eeltoodud ettepanekud annavad Teile kindlustunnet korterelamute rekonstrueerimiskiiruse ja üldise elukvaliteedi parandamisel. Oleme valmis osalema kõikides selle teemaga seotud aruteludes ja ettepanekute täpsemal sõnastamisel.

Lugupidamisega,

Andry Krass

Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige


Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki
02.oktoober 2018