Uudised

Priidu Pärna: mida kõike saaks soovida, kui ka märtsis oleksid jõulud

facebook
04.detsember 2018

Kevadised parlamendivalimised annavad riigikogule uue rahvamandaadi. Soovime kõik, et valmislubadused oleks realistlikud, lahendaks tegelikke Eesti probleeme ja et lubatu ka ellu viiakse.

Valimised on nagu jõulud, kus enne pühi tuleb jõuluvanale kirjutada, mida soovid ning kui tubli oled olnud ja mida kõike veel lubad olla ning teha.

Jõuluvana kostitab siis oma mõõdupuu järgi kingitustega. Jõuluvanaks on valimistel rahvas ja kingi (mandaadi) lunijaks – lubaduste andjaks – erakonnad. Esindusdemokraatia tingimustes on oluline, et rahva hääl jõuaks poliitikuteni. Mida hea laps peaks rahva arvates tegema?


Omanik panustab niikuinii

Eesti on omandikeskne ühiskond, kus vara jaguneb kõigi ühiskonna liikmete vahel ja ei ole vaid väheste privileeg. Riigikogu loodavad seadused puudutavad väga paljude kodanike (omanike) huve.

Kahjuks on aastatega õiguskorda siginenud hulk omandipiiranguid ja -kitsendusi, mis paneb küsimärgi alla selle põhiseadusega kaitstud ühiskonna alushüve puutumatuse ja austamise. Omanik panustab oma kodusse kogu aeg, kuid vaja on ka riigi tuge.

Soovime, et uute seaduste loomisel ei kitsendataks omandit ebaproportsionaalselt ja seda kitsendust hüvitamata.

Uue muinsuskaitseseaduse puhul tähendab see, et riik hüvitab lisakulu, kui omanikul läheb ehitise taastamine kallimaks seetõttu, et tegu on kultuurimälestisega, ning riik ei koormaks omanikke ülemäärase paberimajandusega.

Narr on olukord, kus nõukogudeaegse kolhoosiarhitektuuri lammutamist toetatakse suuremas summas kui kultuuripärandi säilitamist. Looduskaitses tähendaks omanikust hoolimine, et kasutuspiirangutega maade väljaostmine toimuks mõistliku aja jooksul ja loodaks taas läbipaistev võimalus piirangutega maade vahetuseks riigiga.

Nõuame, et visuaalselt keskkonda kahjustavate ja majandamist segavate tehnovõrkude talumist ei lükata omanike õlule, vaid selleks kehtestatakse õiglased tehnovõrkude talumise tasud.

Soovime, et uus riigikogu ei muuda kinnisvara maksustamise põhimõtteid ega tõsta maamaksu, ehk et oleks maksurahu. Tahame, et loodaks õiguslikud alused, et segasihtotstarbega kortermajades saaks eluruumi omanikud kasutada kodualuse maamaksu vabastust täies ulatuses.

 

Õiglane oleks, et kaotatakse maamaksuvabastuse suuruspiirang 1500 m² ajalooliselt välja kujunenud miljööväärtuslikes piirkondades, kus kinnistute suuruse vähendamine pole lubatud (näiteks Nõmmel). Tehnikasajandil tuleb kaotada ajast-arust, kojameeste ajastust pärit koormis, et omanikud peavad talvel puhastama omavalitsuse omandis olevaid kõnniteid.

Soovime, et jätkuks hetkel peatatud korterelamute renoveerimistoetuste programm eesmärgiga muuta kogu elamufond energiatõhusamaks. Ligi 50% Eesti leibkondadest elab rekonstrueerimist vajavates korter- elamutes.

Et toetataks eramuid ning üksikmajapidamisi kaasaegsete vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamisel ning energiatõhususe ja tuleohutuse tõstmisel, et inimväärne elu oleks võimalik ka väljaspool pealinna.

Aktsiisid ja muud maksud

2016. aasta sügisel avaldatud üleeuroopaline Eurofoundi uuring tõi ehmatamapanevalt välja, et ligi viiendiku Eesti elanike eluruumides puudub veeklosett või tänapäevane pesemisvõimalus, samas suurusjärgus majades on probleeme niiskuse ja eluohtlike küttekolletega.

Analüütikute soovitus oli tervishoiukulude ning tulesurmade vähendamiseks majad riigi abil korda teha. Õhukvaliteedi tõstmiseks tiheasustuses tuleks toetada kivisöekatelde väljavahetamist.

Soovime, et uute valitsejate gaasi, elektri ja kütuse aktsiisipoliitika ei tooks kaasa elamiskulude järsku kasvu ning ei maksustataks elamutes kasutatavat eri liiki kütteenergiat erinevalt. Põhjamaal elamute kütteenergia maksustamine aktsiisiga on üldse ebaõiglane ja lubamatu.

Tahame, et riik ohjeldaks elektrihinna tõusu võrgutasude ja aktsiisi langetamisega. Maa ja linna ebavõrdsuse tasandamiseks ootame, et kiire internetiühendus jõuaks iga Eesti ko-duni.

Palume, et absurditeatrit meenutav e-Ehitisregister muudetaks kodanikele kasutamiskõlblikuks – nii ei peaks lihtne inimene kasutusloa taotluse esitamiseks selles keskkonnas palkama nõustajat.

Soovime, et üüriseadusandlus liberaliseeritaks ja imperatiivsed normid muudetaks paindlikumaks, mis lubaks rohkem lepinguvabadust üürisuhetes. Tahame, et seadus kaitseks omanikku puuküürnike eest, mis omakorda edendaks üüriturgu. Palume, et riik ja omavalitsus ei sekkuks üürimajade programmiga üüriturgu seal, kus see toimib. Loodame, et riik toetab noori peresid oma kodu soetamisel ning ei vähenda sõnamurdlikult veelgi eluasemelaenu intresside kuludesse kandmise võimalust.

Kokkuvõttes soovime, et Eesti riik oleks kaitstud. Eestimaa külad ja linnad on muutunud kauniks meie aastakümnetepikkuse südamest tuleva töö tulemusena. Miski muu ei taga selle kõige säilimist kui oma vaba riik.

 

Artikkel ilmus 29. novembri Maalehes

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki
02.oktoober 2018