1.    Arvestades korteriomandi keerulist õiguslikku koosseisu, tuleb lisaks korteriomandi loovutamisele lihtsustada ka selle lõpetamise protseduuri. Eelnõu seletuskiri võrdleb korteriomandist loobumise protsessi tabavalt prügi äraviskamisega, jättes seejuures tähelepanuta, et ka vallasasja puhul ei lõpe väärtusetu asja teekord prügikastis, vaid see liigub kontrollitud teekonda pidi prügimäele. Sarnane, kinnisvaraturult kõrvaldamise regulatsioon tuleb luua ka väärtusetuks muutunud korteriomandite jaoks, kuna vastasel korral mõjutavad loovutatud korterid oma piirkonna kinnisvaraturu hindadele hävitavalt.

2.    EOKL ei pea õigeks ka seda, et korterist loobumise korral saab selle omanikuks kohalik omavalitsus. Esiteks ei ole omavalitsuste võimekus ja huvi kõnealuse probleemiga tegelemisel võrreldav keskvõimu omaga. Veelgi olulisem on aga märkida, et korterelamute tuleviku omavalitsuste kanda jätmine, eeldab kogu elamumajanduspoliitika muutmist, kus tänasel päeval omavalitsustel suurt sõnaõigust ei ole. EOKL toob siinjuures näiteks Riigikogu menetluses oleva Muinsuskaitseseaduse eelnõu, mille muinsuskaitseala instituut mõjutab otseselt korterelamute väärtust (sh Eelnõus viidatud Valga vanalinnas), samuti korterelamute toetamise läbi SA KredEx, kelle tingimused eelistavad suurtes linnades asuvaid korterelamuid ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta antud olukord säilitada.

3.    Eelnõus toodud TsMS muudatused ei paranda ka korteriomanike positsiooni korteriühistu võlglastega tegelemisel. Korteriühistu riigilõivu maksmisest vabastamine ei ole muud, kui maksukohustuse edasi lükkamine, ning see võib kaasa tuua hoopis kergekäelised kohtusse pöördumised. Lisaks soovitule vastupidise tulemusele on Eelnõu TsMS muudatused vastuolus KrtS põhimõttega, mille kohaselt maksavad korteriomanikud korteriühistule majanduskulude eest ette.

4.    KrtS-i rakendamise käigus on korteri väärtusetuks muutumise- ja võlgnevuse teema kõrval esile kerkinud terve hulk probleemseid, kuid samas õiguslikult lubatavaid olukordi, mis on otseses seoses korteriomaniku kindlustunde ja korteriomandi väärtusega. Olgu siinjuures nimetatud kaasomandi muutmine subjektiivselt valitud kaasomanike nõusolekul, korteriomandi jagamine mitmeks korteriomandiks ilma teiste korteriomanike nõusolekuta, põhikirja kehtestamise ja isikuvalimiste regulatsiooni puudulikkus ja majanduskulude jagamise korra ebaselgus. Arvestades, eelpool nimetatud küsimuste tähtsust korterelamu majandamisel, on nii korteriomanike-, kui ka kohalikele omavalitsuste seisukohast oluline, et kõik korterelamute majandamisega seotud probleemid saavad lahenduse üheaegselt ja terviklikult.

Lugupidamisega,

Andry Krass

Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige