Uudised

KELLE MURE ON KINNISVARAPRÜGILA? Tondilosside kortereid ei taha riik ega omavalitsused

facebook
02.jaanuar 2019

"Umbes 50% maainimestest elavad kortermajades, aga nad on sunnitud maalt lahkuma mitte tööpuuduse pärast, vaid et neil pole varsti enam katust pea kohal," ütles Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige Andry Krass. Tema hinnangul on olukord väga tõsine: tühje kortereid tekib ka pealtnäha elujõulistes maakohtades järjest juurde, sest pangad vähem väärtuslike pindade jaoks laene ei anna. Tühjade korteritega ei taha tegeleda ei riik ega omavalitsused.

"Umbes viis aastat tagasi hakkasid vähem väärtuslike korterite omanikud endi pindu riigile loovutama ja aastast aastasse on loovutajate arv üha kasvanud," rääkis Andry Krass. "Sisuliselt asuvad riskigrupis kõik korterelamud, millele pangad laenu ei anna ja mille turuväärtus väiksem kui ehitushind. Meie hinnangul paiknevad riskigrupis seega kõik korterelamud, mis paiknevad väljaspool maakonnakeskusi ja suuremaid linnu."


Pangad laenu ei anna

Detsembri alguses päris justiitsministeerium omanike keskliidu arvamust asjaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kohta. Selle järgi peaksid tühjaks jäänud korteritega hakkama riigi asemel tegelema omavalitsused. Tavaliselt on korteriomanikud ühtlasi näiteks kommunaalteenuste eest võlgu. "Võlgades korteriomanikele pakub ajutist leevendust korteriomandist loobumine riigi kasuks, kuid pikemas perspektiivis ei lahenda see probleemi," väidetakse eelnõu seletuskirjas. Seal öeldakse ka, et kehtiva asjaõigusseaduse järgi on omavalitsusel võimalus n-ö probleemsed kinnisasjad riigile loovutada. Nüüd aga tahetakse eelnõu järgi omavalitsus sellest võimalusest ilma jätta. Seega vaadaku vald või linn ise, mida oma tühjaks jäänud majade ja korteritega pihta hakkab.

Ennekõike puudutab korterite ja vahel tervete korterelamute tühjaks jäämine Ida-Viru ja Valga maakondi.

Kui Ida-Virus annavad tooni suured, tühjenevad korterelamud, siis Valga kandis ka puumajad, mille renoveerimine läheks nende turuväärtusega võrreldes mõttetult kalliks. Eriti veel nende puhul, mis muinsuskaitse all. Ent Andry Krassi hinnangul on küsimus märksa laiem. Riskigruppi sattub järjest enam pealtäha elujõuliste maakondade korterelamuid. Selliste, tavaliselt nn kolhoosiaegadele ehitatud hoonete korda tegemine on kulukas. Inimestel pole sellist raha võimalik letile panna, aga pangad on oma laenupoliitikas märksa konservatiivsemaks muutunud.

Lahendada oleks vaja suurem probleem: kuidas hoida ära korterite väärtusetuks muutumine?

"Kui korterihind on alla 200 euro ruutmeetrilt, siis tavaliselt laenu ei saa," nentis Andry Krass. "Kui justiitsministeerium eelnõu kohta meie arvamust küsis, siis me pidasime vajalikuks osutuda just laiemale probleemile. Küsimus pole, kumb oleks kinnisvaraprügila, kas omavalitsus või riik. Lahendada oleks vaja suurem probleem: kuidas hoida ära korterite väärtusetuks muutumine? Ja kuidas korjata juba väärtusetuks muutunud korterid turult ära niimoodi, et nad ei kahjustaks kinnisvaraturgu."


Maakohtades turutõrge

Tema sõnul jätkatakse probleemi juurde tekitamist. Näiteks andis siseministeerium hiljuti välja tuleohutust puudutava määruse, mille järgi tuleb kortermajad kohandada normidele vastavaks. Paraku tekib seesama nõiaring, et täiendavaks investeerimiseks pole raha jne. Nõuete täitmata jätmine võib aga kaasa tuua trahvi.

Andry Krassi sõnul tuleb ausalt tunnistada, et meil valitseb maapiirkondades kinnisvara osas turutõrge. Seetõttu, selle asemel, et vaielda, kellest saaks kinnisvaraprügila, tuleks maakohtadesse suunata toetusi, mis ei peaks tingimata olema alati rahalised. Võiksid olla 100% laenugarantiid, renoveerimistoetused jne. "Praegu toetatakse energiatõhusust, aga sellele lisaks tuleks keskenduda turutõrke likvideerimisele. See on nagu paberi prügikasti viskamisega: keegi peab sellega ka pärast edasi tegelema." Krassi sõnul ei arutletagi seda, kuidas võimalikult vähe prahti tekiks ja kuidas tekkivat prahti keskkonnahoidlikult edasi käidelda, vaid ainult, et kelle hoovis paikneks prügikast.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevjuht Jüri Võigemast ütles, et liit ei poolda tühjade korterite või majade jätmist omavalitsuse hoolde: "See ei ole hea lähenemisviis." Omavalitsustel on selletagi palju kohustusi. Võigemast märkis, et loodetavasti ei hakka tööd lõpetav praegune Riigikogu koosseis "valimiseelse skisofreenilise tõmblemise taustal" seda eelnõud kiiruga menetlema.


2030. aastaks on Eestis ligi 1000 probleemset korterelamut

2013. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud uuringus toodud prognoos näitab, et 2030. aastaks on Eestis ligi 1000 probleemset korterelamut. Kõnealuse eelnõu seletuskirjas öeldakse: "See tähendab, et kui probleemiga ei tegeleta, tühjeneb järk-järgult ligi 5% korterelamutest ja on oht, et riigile loovutatavate korterite maht suureneb igal järgneval aastal."

Riigile loovutatud korterid asuvad valdavalt probleemsetes korterelamutes: umbes 20% korteritest nendest veel elamiskõlblikes või rekonstrueerimiskõlblikes korterelamutes;  umbes 30% asuvad lammutamist vajavates tühjades korterelamutes; ligikaudu pooled aga paiknevad hoonetes, mille seisukord on halb ja milles esineb palju tühje kortereid. Riigile loovutavad tühje kortereid  nii omavalitsused, eraisikud, juriidilised isikud kui ka korteriühistud. Justiitsministeeriumi seisukoht on, et "kohaliku omavalitsuse üksus ei pea tegelema mitte ainult selle osaga elamumajandusest, mis on tulutoov ja atraktiivne, vaid peab juba aegsasti oma tegevust planeerides arvestama ka väheväärtuslike kinnisasjadega seotud probleemidega."

Eestis on üle 650 000 eluruumi, millest ligi 450 000 moodustavad korterid. Püsielanikega kortereid on 385 000, püsielaniketa kortereid ligi 56 000. Ilmselt moodustab see 56 000 korterit n-ö riskigrupi, sest väärtuslikumaid elamispindu niisama tühjana seista ei lasta.


Omandist saab loobuda, võlgadest mitte

Kogenud vandeadvokaadi Leino Biini sõnul on võimalik inimesel, keda väärtusetu või väheväärtuslik elamispind asjata koormab, sellest vabaneda notari juures. "Tuleb lihtsalt kirjutada avaldus omandist loobumise kohta," ütles Biin. Mõistagi ei vabasta selline toiming aga korteriga seotud võlgadest ja näiteks ühistu saab võlga edasi nõuda.

Kui korter seisab kaua tühjana ja omaniku kohta pole teada, on ta elus või surnud või jäädavalt mõnda teise riiki kolinud, saab ühistu eestvõttel, notari juures algatada pärimismenetluse. Selle järel määraks kohus pärandvarale hooldaja, tavaliselt vandeadvokaadi. Juhul, kui ta peremehetule korterile omanikku või pärijat endiselt välja ei suuda selgitada, saab hooldaja selle riigi tuludesse ära müüa või "prügilasse" saata. Mõnevõrra sarnaneb see pankrotiprotsessiga.

Kui varasematel aastatel on riigile loovutatud kokku paarkümmend korterit, siis 2017. a vaid ühe aastaga 90 ning kahanemist pole lähiaastatel ette näha.


Artikkel ilmus ajalehes "Pealinn" 02.01.2019
autor Virkko Lepassalu
Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki