Uudised

Saatsime keskkonnakomisjonile kirja, et jäätmeseaduse eelnõu tuleks peatada...

facebook
29.jaanuar 2019

Riigikogu                                                                                          29.01.2019 nr KL-1/6

Keskkonnakomisjon

keskkonnakomisjon@riigikogu.ee 

Jäätmeseaduse eelnõust 495 SE

Austatud härra Rainer Vakra

Eesti Omanike Keskliit (EOKL) on oma seisukohad ja ettepanekud jäätmeseaduse eelnõu 495 SE kohta esitanud 20.12.2018 ja 08.01.2019. Oma 08.01.2019 kirjas asus EOKL seisukohale, et jäätmetekitajate ebavõrdne kohtlemine jäätmeturul peab lõppema. Kahetsusväärselt ei arvesta saadetud eelnõu projekt endiselt selle iseenesestmõistetava põhimõttega. Võimalik, et selline eksitus on juhtunud põhjusel, et eelnõu autorid ei ole jäätmeturul toimuva olukorraga lõpuni kursis ning arvavad, et jäätmete ladestusmaksu tõstmisest loobumisel kaob ka koduomanike ebavõrdse kohtlemise probleem.

Viimasega seoses informeerib EOKL Teid sellest, et eeltoodud arvamus on sügavalt ekslik. Selgitame Teile siinjuures tõstatatud probleemi sisu veelkord, tehes seda läbi alljärgneva näite, mille valisime välja paljude juhtumite hulgast üle kogu riigi:

Käesoleva aasta alguses tõusis prügiveo hind Antsla koduomanike jaoks 27%. Hinnatõusu peamiseks põhjuseks oli Eesti Energia jäätmepõletustehases tõusnud olmejäätmete vastuvõtuhind, mis kasvas 44 eurolt 63 eurole tonni kohta. Kuna olmejäätmete vastuvõtuhind on pöördelises seoses Tallinna keskküttehinnaga, siis võimaldab Antsla koduomanikelt kogutav kõrgem prügiveotasu langetada Tallinna koduomanike soojusenergia piirhinda, mis on juba täna Eesti odavaim - 21,49 eurot megavatt-tunni kohta. Olgu siinjuures võrdluseks toodud, et sama ettevõtte gaasist toodetava soojuse piirhinnaks on 51,52 eurot/MWh.

Kokkuvõttes peab Riigikogu parandama absurdse olukorra, kus ühe koduomanike kodukulude kasv toob kaasa teise koduomaniku kulude languse.

EOKL hinnangul piisab koduomanike võrdse kohtlemise tagamiseks nii jäätmete põletusmaksu kehtestamisest või siis põletamisjäätmete ostule piirangute seadmisest, kohustades põletustehast jäätmeid prügilast ostma. EOKL toonitab siinkohal, et olukorras, kus koduomanik on jäätmeseadusest tulenevalt kohustatud korraldatud jäätmeveoga ühinema, puudub tal võimalus oma huvisid kaitsta. Selles olukorras on ainuvõimalik, et Riigikogu tagab seadusandlikul tasandil koduomaniku põhjendatud huvide kaitsmise.

Samas on ilmselge, et jäätmete taaskasutusse võtmise suurendamiseks ei piisa vaid koduomanike võrdsest kohtlemisest, ning arvestada tuleb ka teiste turuosaliste motivatsiooniga eesmärgi nimel töötada. Teatavasti on Eesti jäätmeturul kaugelt kõige mõjukamaks turuosaliseks Eesti Energia kontserni kuuluv Iru jäätmepõletustehas. Vaatamata sellele, et tehas on võimeline töötlema 2/3 Eestis tekkivatest olmejäätmetest, ei leia EOKL seaduseelnõust ühtegi regulatsiooni, mis selle valitseva turujõuga isiku tegevust suunaks. 

Olukord on seda hämmastavam, et lisaks monopoolsele seisundile valitseb jäätmepõletustehase ja riikliku jäätmepoliitika eesmärgi vahel  ka huvide konfliktsest, kui riikliku jäätmepoliitika eesmärgiks on jäätmete taaskasutusse võtmine, siis jäätmepõletustehase huvi on jäätmed võimalikult soodsalt (sorteerimata) kätte saada ja ära põletada.  Ilma eeltoodud huvide konflikti avalikult ja läbipaistvalt lahendamata, ei teki Eesti jäätmekäitlusturul mitte kunagi usaldust, koostööd ja investeerimishuvi ning jäätmeseaduse asemel tehakse Eesti jäätmepoliitikat Eesti Energia juhatuse koosolekutel, kus lähtutakse Iru jäätmepõletustehase eksistentsiaalsest jäätmepõletusvajadusest. Samuti ei saa Eesti Energia jäätmepõletustehase tegevust kontrolli alla võtmata rakendada jäätmeregulatsioonide aluseks olevat „saastaja maksab“ põhimõtet, sest nagu näitab Antsla jpt omavalitsuste näide, on selle olukorra tulemuseks see, et valdav osa Eesti jäätmetekitajaid peab lisakohustusena doteerima Tallinna ja Maardu küttekulusid.

 

Kõike eeltoodut kokku võttes ei ole EOKL-iga koduomanike võrdse kohtlemise arvelt konsensuse, millele eelnõu kaaskirjas viidati, saavutamine võimalik. Oleme endiselt seisukohal, et jäätmeseaduse eelnõu 495 SE tuleb jätta vastu võtmata.

Lugupidamisega,

Andry Krass

Juhatuse liige

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki